Valitsus saatis riigikokku uue elektrituru seaduse
old-news - import august 13, 2002
Valitsus kiitis teisipäeval heaks elektrituru seaduse eelnõu, mis lükkab edasi elektrituru edasist avamist ning samas tõstab alternatiivenergia eest võrguettevõtjate poolt makstavat hinda.
Kui Euroopa Liidu (EL) direktiiv näeb ette 35 protsendi elektrituru vabastamise 2003. aastal, siis elektrituru seaduse eelnõu järgi vabastab Eesti turu samas ulatuses aastal 2008.Üleminekuperiood elektrituru vabastamise osas on vajalik Eesti Energiale kuuluvate Narva Elektrijaamade uute energiaplokkide ehituse tagamiseks.
Praegu omavad õigust elektrimüüjat valida need tarbijad, kelle aastane tarbimismaht on üle 40 gigavatt-tunni ja sellega on turust avatud umbes 10 protsenti.
Uue elektrituru seaduse rakendamine toob kaasa uuendusi ka alternatiivenergeetika vallas. Kui praegu on võrguettevõtjate poolt kohustuslikus korras ostetava alternatiivenergia hind seotud lõpptarbija põhitariifiga, siis eelnõu järgi on alternatiivenergia hinnaks 1,8-kordne Narva Elektrijaamade elektri tootjahind. Lõpptarbijatariifiga seotud alternatiivenergia hinnaks on Eesti Energia võrgupiirkonnas praegu 80,08 senti kilovatttunni kohta. Võttes aluseks Narva Elektrijaamade praeguse tootjahinna (45 senti), tõuseb alternatiivenergia kokkuostuhind uue seaduse rakendamisel 81 sendile kilovatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Alternatiivenergia hinna arvutamisel kasutatav kordaja tõusis eelnõus varasemalt 1,75-lt 1,8-le seoses sellega, et Eestil ei õnnestunud saada Euroopa Liiduga peetud kõnelustel käibemaksusoodustust alternatiivenergiale.
"Pidime tegema vastukäigu ja suurendama alternatiivenergia hinda," rääkis majandusministri nõunik Heido Vitsur. Valitsuse teatel on eelnõu põhisisuks elektriga kauplemise täpsustatud turureeglid, mis on kooskõlas Euroopa Liidu elektri siseturu direktiiviga.
Eelnõu määratleb elektrituru osalised ja sätestab neile täpsed reeglid elektrienergiaga kauplemiseks. Eelnõu koosneb 11 peatükist, mis jagunevad 120 paragrahviks. Muu hulgas näeb eelnõu ette iga kolme aasta tagant elektrimajanduse arengu planeerimiseks vajaliku arengukava koostamise, mille käigus selgitatakse Eesti ja rahvusvaheliste elektriturgude arenguid, analüüsitakse elektrivarustuse seisukohalt olulisi küsimusi ning antakse hinnang elektrituru seaduse ja selle alusel vastu võetud õigusaktide praktikas toimimisele.
Arengukava hõlbustab otsuste tegemist uute õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks, seisab seletuskirjas. Ristsubsideerimise vältimiseks esitab uus seadus nõude pidada erinevate tegevusalade kohta eraldi raamatupidamist, kusjuures võrguettevõtjal ei lubata tegutseda muudel tegevusaladel peale võrguteenuse osutamise.
Praegu reguleerib Eesti energeetikavaldkonda 1997. aasta juunis vastu võetud energiaseadus, mis koostati raamseadusena nii kütuse-, soojuse kui ka elektrimajanduse reguleerimiseks.
Asjatundjad jõudsid eelnõu ettevalmistamise käigus seisukohale, et ei ole otstarbekas reguleerida ühe seadusega nii elektri-, gaasi- kui ka > kütuseturgu. Seetõttu otsustati energiaseaduse muutmise teises etapis töötada välja kolm eraldi seaduseelnõu – elektrituru, gaasituru ning vedelkütuse seaduseelnõu, mis kataksid kõik energiaseadusega reguleeritavad valdkonnad ning jõustuksid ühel ja samal ajal.
Seadus jõustub eelnõu järgi 1. juulil 2003.