• Eesti

Muutustest Eesti elektri turu korralduses

Eesti uudised, Energiakaubandus - eteap February 16, 2010

Elektriala Nr.1 2010, Tiit Nigul

Just selle artikli valmimise päeval võttis Riigikogu vastu Elektrituruseaduse (E1TS) muutmise seaduse ja me võime öelda, et seoses elektrienergia tootmise, müügi ja ostuga ootavad meid ees väga olulised muudatused.

Enne kui asuda ülevaate juurde, mis on olulisemad muudatused Elektrituruseaduses, tuleb täpsustada, et elektrienergia (aktiivenergia) ja võrguteenus on kaks erinevat kaupa/teenust. Võrguteenuse osutamine on ja jääb reguleeritud tegevuseks, kus regulaatorina tegutseb Konkurentsiamet. Elektrist saab Eestis nagu ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides (v.a Malta) järk-järgult vabaturu kaup.

Avamaks natuke nende muutuste vajaduse tagamaid ja selgitamaks põhjuseid, miks läks arutelu Riigikogus nii tuliseks, peame pöörama pilgud Euroopasse. Lühidalt võib öelda, et sellisele arenguteele ja muudatuste vajadusele andsime oma allkirja, liitudes 2004. aastal Euroopa Liiduga.

Euroopa Liidu eesmärgiks on korraldada elektriturgu selliselt, et läbi ühtsete turureeglite oleks tagatud turuosaliste paljusus (loe: piisav ja mitmekesine valikuvõimalus), turuosaliste võrdne kohtlemise, efektiivne energiakasutus ja väiksemad tarbijate poolt tehtavad kulutused elektrienergiale. Lisaks on võetud ambitsioonikad eesmärgid vähendada tekkivaid kasvuhoonegaase ja suurendada taastuvenergia osakaalu elektrienergia tootmises.

Just eelpool mainitud eesmärkide saavutamiseks on Eesti olnud sunnitud muutma elektriturgu puudutavat regulatsiooni ning otsima kompromisse erinevate teemade ja seotud osapoolte vahel.

Alljärgnevalt toon välja olulisemad muudatused koos omapoolsete kommentaaridega.

Luuakse seadusandlik alus elektribörsi tegevuse alustamiseks. Varasem versioon ElTSst ei näinud ejte elektribörsi tegevust Eestis ning seoses sellega puudus ka igasugune vastav regulatsioon. Avatud elektrituru efektiivseks ja läbipaistvaks toimimiseks on aga börsi olemasolu möödapääsmatu. Samas ei tähenda see aga sugugi seda, et nüüd peavad kõik elektri vabatarbijateks kvalifitseeruvad ettevõtted ja asutused hakkama ostma elektrit börsilt. Peamise väärtusena võib näha seda, et börs annab meile elektri turuhinna kujunemise referent-si ning võimaldab professionaalsetel osapooltel seal paindlikult ja turvaliselt omavahel elektrienergiat osta ja müüa.

Vabatarbijad kaotavad võimaluse osta piirhinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt. See on üks kõige enam kirgi kütnud teema uues E1TS sõnastuses. Alates 1. aprillist 2010 peavad elektri tarbijad, kes on 2009. aasta jooksul ühes tarbimiskohas kas ühe või mitme liitumispunkti kaudu tarbinud elektrit rohkem kui 2 GWh (seaduse järgi vabatarbijad) sõlmima elektri ostuks lepingu n-ö vabaturu tingimustel või lootma selle ostmisele ejektribörsilt. Vabatarbijatel ei ole enam võimalust osta elektrit reguleeritud tariifide alusel oma võrguettevõtjalt. Elektriostu leping tuleb läbi rääkida ja sõlmida elektrimüüjaga. Hinnad ja ostu tingimused, mille tähtsust ei tohiks kuidagi alahinnata, kujunevad siin aga vabale turukonkurentsile omaselt erinevate pakkumiste ja läbirääkimiste võrdluse tulemusel.

Sätestatakse ka sanktsioonid reguleeritud elektrienergia kasutamisel vabatarbijate jaoks. Seadus näeb ette ranged sanktsioonid võrguettevõtjatele, kes müüvad oma võrguga ühendatud Vabatarbijatele Narva Elektrijaamade reguleeritud hinna alusel ostetud elektrit.

Liberaliseeritakse elektrienergia impordi regulatsioon. Impordiks peetakse nüüd sellist elektrienergia sisseostu Eestisse, mis toimub ELi välistest riigist. ELi-sisene elektrienergia kogustega kauplemine ei ole eksport-import ElTSi mõistes. Samuti kadus impordi tegevusloa nõue, kuid arvestama peab sellega, et importida saab elektrit vaid läbi elektribörsi. See peaks omakorda tagama imporditava elektri koguse ja hinna läbipaistvuse ning tagama riskivaba kauplemise kolmandatest riikidest pärineva elektriga. Tasub märkida, et seni Eestisse elektrit väljastpoolt ELi riike ei toodud. Nüüd tekib selleks võimalus, mis kindlasti elavdab elektribörsi tegevust ning peaks tagama suurema pakkumise korral ka ostjatele soodsama hinna.

ELTSis nähti ette ka põhivõrguettevõtja eraldamine elektrienergia müügi või tootmisega tegelevast ettevõtjast. Tänaseks on see juba ka teoks tehtud ning jääb loota, et Elering OÜ võtab kindla ja erapooletu positsiooni elektrituru korraldamisel ning seisab hea Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse tagamise eest.

Põlevkivienergeetika toetamine. Loodi võimalus põlevkiviplokkide toetamiseks nende kasutatavuse eest. Kodumaisel kütusel töötava elektritoomise ja Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse tagamise põhjendusel on seadusega tänaseks ette nähtud toetus kuni 1,2 miljardit krooni aastas 20 aasta jooksul nendele ettevõtetele, kes rajavad põlevkivil töötava elektritoomisüksuse võimsusega vähemalt 300 MW hiljemalt 2016. aastaks ning seda tähtaega saab pikendada teatud tingimustel aastani 2018. Reaalselt olukorda hinnates anti sellise seadusemuudatusega Eesti Energiale kindlus rajada Narva Elektrijaamade juurde täiendavalt 600 MW võimsusega põlevkivil töötavad elektritootmisvõimsused.

Suurendatakse toetuse maksmise koguselist piiri tuuleenergia 400 GWh-lt 600 GWh-ni aastas. Selline muudatus rahasse ümber arvestatult tähendab 168 miljoni krooni lisamist aastas seni seadusega lubatud toetuste mahule, mille tulemusel peaks Eestisse majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt rajatama 300-350MW ulatuses tuuleenergia toomise võimsusi.

Taastuvenergia- ja koostootmise toetuse saamise eesmärgil ei pea elektrijaamad andma elektrit enam võrku ning ehitatavad koostootmisjaamad ei pea asendama olemasolevaid katlamaju. Nüüd on elektri suurtarbijatel, kes omavad enda territooriumil koostoomisjaama, võimalus taotleda toetust toodetud elektri alusel ka juhul, kui elekter ise ära tarbitakse. See annab olulise motivatsiooni kaaluda katlamajade asemel koos-tootmisjaamade rajamist suurtööstuste territooriumitele. Samuti ei pea rajatavad gaasil või vedelkütustel töötavad koostoomisjaamad elektrilise võimsusega kuni 10 MW asendama katlamaju selleks, et saada toetust. Ka see meede toetab koostootmise edendamist, mida võib pidada väga positiivseks muudatuseks kuna seeläbi toimub efektiivsem primaarenergia kasutamine.

Biomassi põletavad elektrijaamad saavad taastuvenergia toetust vaid siis, kui nad töötavad efektiivses koostootmise režiimis. See oli üks koalitsioonipartnerite vahel vaidlust tekitanud teemadest, mille põhjuseks võib pidada juulis 2009 muudetud ElTSi punkti, mis kõrvaldas taastuvenergia toetuste maksmise piirangu suurematele kui 100 MW tootmisüksustele, mille järgselt hakkasid Narva Elektrijaamad oma keevkihtkateldes põletama ca 12 % ulatuses puiduhaket. See aga tõi kaasa märgatava pahameele teiste hakke kasutajate poolt, kuna hinnad hakke ja hakke toormaterjali turul tõusid. Diskussiooni tulemusel, kus arutati sellise massilise puiduhakke põletamise mõttekust koos põlevkiviga, leiti, et vaid koostootmise režiimil on selline asi põhjendatud ning seadus muudeti.

Nüüd jääb veel oodata Presidendi seisukohta uue seaduse osas ning siis tuleb juhinduda uutest reeglitest ning oma senised harjumused ja mõttemaailm muudetud reeglite järgi kohandada.

Kindel on see, et lähiajal arutavad kõik Eesti suuremad ettevõtted elektri ostu, tarbimise ja tootmise temaatikat ning kaaluvad variante tegutsemiseks muutunud oludes. Erialased ettevõtted saavad tööd süsteemide täiustamisel ning ettevõtjate nõustamisel. Elektri hind ei saa iial olema kuus aastat sisuliselt sama, nagu seni kogenud oleme, ning Eesti Energia kõrval näeme tegutsemas vähemalt lähinaabrite energiaettevõtteid. Tasub end ette valmistada muutusteks ning vajadusel kutsuda kaasa mõtlema igapäevaselt neid küsimusi lahendavad nõustajad.

***

Nordic Power Management OU

Nordic Power Management OÜ pakub oma klientidele abi kõikides energia ostu ja müügiga seonduvates tegevustes ning otsib just kliendile parima lahenduse lähtudes vajaduste ja võimaluste spetsiifikast.

Tegutsedes klientide energiaportfelli-ja bilansihalduri-na omab ettevõte vajalikke tegevuslubasid ning bilansihalduslepingut Eesti süsteemihalduriga Elering OÜ. Käesoleval hetkel on ettevõtte juhtida pea 120 MW suurune elektrienergia tootmisportfell. Pidev töö käib klientide energiamajanduse efektiivsemaks muutmise ja kaasajastamise küsimustes. Samuti osaleb ettevõte mitme uue elektrijaama arendamise ja ehituse rahastamise nõustajana.

Ettevõte töötajate teadmisi ja pikaajalist kogemust finants-ja energiasektoris ning tahet pühenduda klientide majandusedu saavutamisele saab pidada oluliseks eeliseks muutuvas energiaturu olukorras.

Suuremate klientidena saab ära märkida elektritootjatest Pakri Tuulepark OÜ, Viru-Nigula Tuulepark OÜ, Roheline Ring Tuulepargid OÜ ja Fortum Tartu AS.

Juhatuse esimees, Tiit Nigul, on töötanud aastatel 1997-2005 erinevates ametites Hansapanga grupis ning aastatel 2005-2008 juhatuse liikme ja teenindusdirektorina Eesti Energia ASs, vastutades energiakaubanduse, müügi ja klientide teenindamise eest.

Nendel aastatel on ellu viidud järgmised olulisemad projektid ja saavutused: energiakaubanduse organisatsiooni ja töökorralduse üles ehitamine, energiakauban-dusmaakleri ja portfellihalduse tütarettevõtte ost ja eduka töö algus Soomes, Estlinki merekaabli valmimine ja kasutusse võtmine, Eesti Energia AS Läti ja Leedu tütarettevõtete loomine ja töö alustamine ning traadita internetiteenuse KÕU turuletoomine ja järelvalve korraldamine.

Tiit Nigul on lõpetanud 1993. aastal Tallinna Tehnikaülikooli mehhaanikainsenerina ja saanud Estonian Business Schoolist 1998. aastal diplomi ja 2003. aastal MBA kraadi finantserialalt.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes