• Eesti

Huvitav lahendus: Eesti arendab unikaalset hüdroakumulatsioonijaama

Tehnoloogiaarendus - eteap March 30, 2010

Inseneeria. Lembit Vali, märts 2010
Eestisse planeeritakse rajada reguleer-, tipu- ja avariielektrijaam, mis toodab elektrit merevee üles- ja allaliikumisel vabanevast energiast, kusjuures kõrguste vahet ei tekitata mitte mäge, vaid maa-alust kaevandust rakendades. Kavandatav 500 MW võimsusega hüdroakumulatsiooni-elektrijaam tuleb unikaalne terves maailmas.

Tuuleenergia arendamise ja graniidi kaevandamise kompetentsist sündinud Energiasalv OÜ planeerib Muuga sadama territooriumile hüdropump-elektrijaama, mis hakkab elekt­ri tootmiseks kasutama merevett. Jaapanis Okinawal eksisteerib küll juba mereveel töötav hüdroakumulatsioonijaam, kuid seal on tege­mist traditsioonilise lahendusega, kus meri on alumiseks ja mäe otsa rajatud veehoidla ülemiseks basseiniks. Okinawa hüdro-pumpjaama võimsus on 30 MW, kõrguste vahe 136 m ning ülemise basseini energiamahtuvus 200 MWh.

Muuga lahe merevett rakendava hüdroakumulatsioonijaama eripäraks on see, et meri on ülemiseks basseiniks ja alumine bassein rajatakse Neeme graniidimaardlasse 500 m sügavusele. Sellise lahenduse korral jääb maa peale vaid alajaam ja veehaare ning kogu ülejäänud tehnika – turbiinihall, veevoolukanalid, šahtid ning ka veehoidla ise – läheb maa alla. Jaama tööpõhimõte on lihtne: elektri tootmiseks lastakse merevesi läbi pumpturbiinide alumisse mahutisse ja tööressursi taastamiseks pumbatakse merevesi samade seadmete abil tagasi üles. Planeeritav kasutegur on sealjuures 75%.

Milleks Eestile hüdro­akumulatsioonijaam?
Suur kõrguste vahe on vajalik 500 MW võimsuse saavutamiseks ja veehulga optimeerimiseks. Valiku tegemiseks on kasutatud graafikut 1, mis näitab, kui suur peab olema kasutatav veehulk erinevate võimsuste saavutamiseks.
Alumise basseini suuruse kavandamisel tuleb lähtuda, mitu töötundi peaks jaam järjest töötama. Esialgu on planeeritud 12 tundi pidevat tööaega täisvõimsusel, kuid vajadusel on mahutit pikema tööaja saavutamiseks võimalik hiljem suurendada.

Hüdroakumulatsiooni-elektrijaama rajamise idee tugineb valitsuse poolt vastu võetud dokumendile “Eesti Elektrimajanduse Arengukava aastani 2018”, mille baasstsenaarium näeb ette Eestisse avariireservjaamade, tuuleparke tasakaalustavate jaamade ning tipukoormuse reservjaamade ehitamist. Avariireservjaama teenust on siiani ostetud sisse Lätist, kuid see võimalus peagi kaob. Samuti puudub hetkel Eestis kiire võimalus elektritootmist alla reguleerida.

Tuuleelektrijaamade osakaal pole meil siiani suur, kuid eelpool mainitud arengukava näeb ette ka tuulest toodetava elektri lisandumist, mis omakorda tekitab ka balansseerivate jaamade lisavajaduse. Elektri tarbimise tippaja kõrge hinna probleem on muutunud aga aktuaalseks nüüd, mil tekkimas vaba elektriturg. Teisisõnu: Eesti vajab elektrisüsteemi töökindluse tagamiseks uudset tüüpi elektrijaamu.

Planeeritavat hüdroakumulatsiooni-elektrijaama saab rakendada nii elektrisüsteemi avariireservina kui üles- ja allaregulaatorina, aga ka tarbimise tippude katmiseks ja oru täitmiseks.

Vaata ka joonist

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes