• Eesti

Endel Lippmaa: riik peab ise Eesti Energiasse raha panema

Eesti uudised - eteap April 19, 2010

Eesti Päevaleht, 19.04.2010

Eesti võidab euro tulekust, räägib Endel Lippmaa. Kreeka kriisi tõttu ei saa veel euroala kahtlaseks pidada ja hindade tõusuga hirmutamisel pole mingit alust.

•• Kas Eesti Energial on vaja lisaraha, nagu väidetakse?

Küsimus on defineeritud nii: kuidas ehitada elektrijaamu? Aga esimene küsimus on hoopis, miks ehitada elektrijaamu. Mõned riigid kipuvad arvama, et elekter tuleb seinakontaktist ja rohkem polegi vaja muretseda. Aga see ei ole muidugi mõista just väga tark idee. Elektrijaamade ehitamine on vajalik. Kui me tahame energeetilist sõltumatust, siis on põlevkivi kõige parem lahendus. Muidugi saab kütta biokütusega, nagu ka metsapalkidega. Vabadussõjas nii ka toimus – sõda võideti ju bio-kütusega. Jumal hoidku, meil oli tärpentin mootorikütuseks ja palgid olid soomusrongi kütuseks ja niimoodi see elu käis. Aga see on vana ajalugu.

Elektrijaamu on vaja ehitada selleks, et olla energeetiliselt iseseisev. Ent praegu on meil vaja ikkagi kasutada fossiilset kütust, põlevkivi. See on meie oma kütus. Ja selleks on vaja nii kaevandusi kui ka elektrijaamu. Fossiilsed kütused ei kao mitte kuhugi. Nende kasutamine ainult laieneb, eriti Hiinas, Indias, aga ka USA-s. Praegu on päris põhjalikult läbi kukkunud jutt globaalsest soojenemisest, kuna maakera jääkate ei õhene. Ta on praegu sama paks kui sajandivahetusel, järelikult kliima ei soojene.

Kõiki neid asjaolusid arvestades pole meil midagi parata. Kogu maailm kasutab fossiilseid kütuseid ja meil on täielik õigus seda teha.

•• Kuidas sellega haakub Eesti Energia tulevik?

Eesti Energia tulevik on mitmekesine. See on näiteks energia tootmine põlevkivi- või ka tuumajaamades. Aga ka energia ost-müük, energiavõrgud, energiavahetus teiste riikidega. Kõik see kokku tagab energeetilise stabiilsuse. Tõsiselt võetav partner igas energiasüsteemis on ikkagi see, kellel on olemas oma kütus ehk energiaallikas. Midagi peab omal olemas olema, ainult ostuga elada ei saa, sest see maksab väga palju raha.

•• Kas just energeetilisele sõltumatusele viidates ehk uute elektrijaamade rajamise vajaduse pärast räägib Eesti Energia lisaraha vajalikkusest?

Ei, nemad ei pea saama lisaraha. Valitsus peab saama lisaks energeetilist ressurssi. Seda võib ehitada Eesti Energia, kui valitsus seda rahastab. Valitsus võib, kui tal raha on, seda loomulikult mujalt sisse osta. Energiat on vaja riigil, mitte mingil ettevõttel. Ärgem seda unustagem.

•• Riigil või Eesti Energial, kinni on see lõpuks ikka rahastamises?

Rahastamine on väga lihtne. Ainult rumal inimene püüab ilusasti elada laenudest. Vaadake, mis on saanud nendest „päikeselaenudest” elanutest. Vaadake, mis on saanud Vahemere-äärsetest riikidest, kellel on nüüd halvustav hüüdnimi PIGS (Portugali, Itaalia, Kreeka ja Hispaania ingliskeelsete nimede esitähtedest moodustatud lühend – toim), mis muidugi tähendab notsukesi. Kas tahame ka notsuks hakata?

Järelikult ei saa notsu kombel majandada. Nad on võtnud ikka väga suuri laene, mida on peaaegu võimatu tagasi maksta. Eriti on seda teinud Kreeka, aga ka teised. Seda teed minna on väga rumal. Võlg on võõra oma, ütleb eesti vanasõna, ja see on õige. Kui riigi vastu millalgi usaldus kaob, siis nõutakse kogu seni võlgu antud raha tagasi. Praegu on need Vahemere-äärsed riigid sellega püsti hädas. Ja näiteks suurejooneliselt võlgu elanud Island on lausa katastroofilises seisus.

•• Kui võlgu võtta ei saa, kas siis on alternatiiviks hankida raha turult ehk börsilt?

Ei, meil on vaja otsust mitte börsile minna ja teiseks mitte võtta võlgu. Sellise seisukoha kinnitas ka teaduste akadeemia juhatus. Põhjus on väga lihtne.

Igal inimesel on vaja vereringet, et ta elus püsiks. Ta ei saa elada võlgu võetud vereringega, mis võidakse igal hetkel tagasi võtta. Energeetika on ikkagi iga riigi vereringe, koos rahandusega muidugi mõista. Need on kaks niisugust suurt asja, mis peavad korras olema, niisamuti kui inimesel. Peab olema korralik vereringe ja küllalt kopsakas tengelpung, muidu elada ei saa.

•• Mis on siis lahendus?

Lahendus on väga lihtne. See raha on valitsusele pidevalt kogunenud omanikutuluna. Järelikult on loomulik, et valitsus hoolitseb teda pikka aega toitnud energeetikasüsteemi eest ka edaspidi. Vastasel korral ta lihtsalt kaotab selle. See ei ole mitte mingi Eesti Energia toetamine, vaid lihtsalt valitsusele paratamatu tegevus, kui ta tahab edasi eksisteerida.

•• Kui lahenduseks on puuduva raha leidmine minevikus saadud omanikutulust, siis kas see on reaalne, arvestades praegust riigi rahanduse olukorda?

Seda tulu on mujalgi. Ma ei näe näiteks mingit põhjust, miks me peaksime maksma rohelise energia lisamaksu, kui arvestada, et usk globaalsesse soojenemisse hakkab kaduma. Järjest vähem on inimesi, kes arvavad, et külma talve põhjuseks on globaalne soojenemine. Külmadest aastaaegadest on praegu juttu olnud ka päris lõunapoolsetes maades, kus on lund sadanud igasugustes apelsiniistandustes.

•• Rohelist energiat pooldavad ja globaalse soojenemisega võitlevad poliitikad on tulnud suuresti Euroopa Liidust. Mis põhjusel võiks arvata, et Brüsselis levinud arusaamad nüüd lühikese aja jooksul muutuksid?

Nad ongi praegu muutunud. Kui te jälgite tänavaküsitlusi Lääne-Euroopa riikides ja USA-s, siis näiteks Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides on globaalsesse soojenemisse uskujaid jäänud vähemaks kui selle eitajaid. Suhe on umbes 40 : 60.

•• Igal juhul Eesti Energia kui riigi vereringe osa peab jääma valitsusele?

Ta on vereringe osa, valitsus peab oma vereringe eest hoolitsema. Muidu tal pole varsti midagi valitseda.

•• Mainisite, et riigi vereringe koosneb peale energeetika ka rahandusest. Rahandust võib oodata eest suur muudatus seoses euro kasutusele võtmisega. Kas euro on mõistlik eesmärk?

See on kahtlemata mõistlik ees-märk. Asi on selles, et Eesti on liiga väike ja haavatav, et pidada pikka aega üleval stabiilset ja usaldatavat oma rahasüsteemi ja börsi. Ehkki euro ei ole ka mingi ideaalne asi, tal on oma nõrkused, kui ta peab üleval pidama selliseid liikmeid nagu need Vahemere-äärsed notsud. Põhjamaad oskavad end palju paremini majandada. Kuid euro on siiski märksa kindlam valuuta kui Eesti kroon, Saksa mark, Rootsi kroon või Inglise nael. Need on ikkagi pisikesed valuutad võrreldes euroga. Ütleme nii, tal on oma nõrgad küljed, kuid samal ajal on ta nii suur, et teda on väga raske ohustada mingite valuutaspekulatsioonidega. Selles mõttes pooldan mina teda väga.

Samuti on muidugi täiesti jama see jutt, et euro tulek tõstab hindu. Siin toimib üleeuroopaline konkurents. Lihtsalt kõik hinnad nivelleeruvad üleeuroopalisteks hindadeks. Praegugi on niisugune olukord, kus mõnedki asjad on näiteks Helsingis või mujal odavamad kui Eestis. No mis ma siis pean ütlema? Mõned asjad, mida mulle meeldib hankida, on nendes riikides kaugelt odavamad.

Mida me siis kardame? Me teame täpselt, kuhu läheme. Me läheme sellesse hindade struktuuri, nagu on Euroopa Liidus, mis on ühisraha süsteemis. Me teame täpselt, millised on seal hinnad.

•• Mõned väidavad nendesamade notsude pärast just praegu, et euroala on kahtlaseks muutunud.

Ei, ta ei ole veel kahtlane, sest Kreeka osa on nii pisike. Ja need teised on notsud küll ja võtnud omale kergeusklikult suure laenukoormuse kaela, aga nad saavad sellega hakkama. Küll aga tulevad neil märgatavad kannatused. Usun, et rahvas mässab edaspidigi, sest neile ei meeldi, et elu läheb vaesemaks.

Need riigid kaotavad paratamatult, sest nende elujärg läheb vaesemaks. Eesti jaoks tähendab see rikastumist.

•• Kuidas nii?

Aga loomulikult, sest Eesti võidab euroalasse minekul kõik selle eelised. Ja kui need ülekulutajad on sunnitud oma võlad katma, siis tegelikult Eesti võidab.

•• Seega on valitsuse euro-eesmärgiga rahapoliitika olnud õige?

See on olnud väga otstarbekas. Mina ütleksin, et iga inimene, kes suudab millegagi kaubelda internetis või üle piiride, võidab kindlasti. Sest tal on palju suurem turg, kust otsida omale kõige sobivama hinnaga kaupu. Ja mõnedki asjad, mis on Eestis näiteks kliima pärast kallimad, võivad olla märksa odavamad kuskil Portugalis või Itaalias. Ning Eesti on piisavalt internetistunud maa. Siin on väga palju inimesi, kes kas oskavad ise kaubelda rahvusvaheliselt või kellel on mõni pereliige, tavaliselt noorem, kes seda valdab ja oskab oma peret aidata. Ma usun, et enamik peresid on juba varustatud sellise kompetentsiga.

•• Kas Eesti inimestel on eurost ikkagi rohkem võita?

See on fakt. Võrrelge ise hinna-skaalasid üle Euroopa, kus on euro kasutusel. Mis kunst see on, internet on kõigile lahti. Tahate vaadata mingisuguse iPodi või mõne muu eluka hinda – mis kunst see on?

•• Kas seetõttu võiks nüüd arvata, et majanduses üldiselt peaks hakkama lõpuks kergemaks minema?

Kahtlemata läheb kergemaks. Ma ütleks nii, et Eestil läheb olulisemalt kergemaks, kui ta on euroalas ja teised kaks niinimetatud Balti riiki pole. Sellisel juhul on Eestil tohutud eelised, sest siis kaob ära see negatiivne allapoole tõmme, mis tuleb Läti ja Leedu raskustest, mida omistatakse ka Eestile. Ka sellisel juhul, kui Eestil endal neid ei ole. Ja on väga oluline, et Eesti sellest taagast lahti saaks ega oleks enam seotud nende riikidega, kellel on arengupeetus.

•• Äsja hakkas pihta Nord Streami gaasitoru paika panemine…

Jah, las nad siis panevad. Nüüd nad peavad siis miine särtsutama. Muide, ma tuletan meelde, et neil oli üks pressiesindaja Sass (Sebastian Sass – toim) ja see rääkis, et seal pidi teel ainult kaks miini olema. Vene laevastik oli selle läbi uurinud. Aga nüüd pidi neid juba siiski kolm olema.

•• Kas fakt, et toru tuleb siiski nüüd, tähendab, et käiku lähevad kõik halvad stsenaariumid?

Jah, juba praegu on Estlinki kaabli läheduses kaks suurt miini, mis neil on kavas lõhata. Eks siis tulevik näitab, kas kaabliga koos või ilma. Miinid ei ole kuigi kaugel kaablist, üks on 350- ja teine 150-kilone.

Eesti Energia tulevik

Kuidas leida raha?

Valitsus arutab

•• Mai esimesel poolel arutab valitsus, kuidas turgutada Eesti Energia kapitali vajaoleva seitsme-kaheksa miljardi krooniga. Ettevõtte väitel on raha vaja uute elektriplokkide ja õlitööstuse arendamiseks. Ministrid valmistavad ette kaht varianti.

Börsiplaan

Juhan Parts

•• Majandusminister Partsil tuleb otsustamise ajaks valmistada ette Eesti Energia vähemus-osaluse börsile viimise kava. Sedasi kaasataks ettevõtte arendamiseks vajalik raha turgudelt.

Riigi plaan

Jürgen Ligi

•• Rahandusminister Jürgen Ligi aga peab olema valmis esitama paberid selle kohta, kas ja kuidas oleks võimalik riigil endal vajamineva hiigelsummaga ettevõtet toetada.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes