• Eesti

Tuulepargi alla jääb palju laevavrakke

Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap April 19, 2010

Eesti Päevaleht, 19.04.2010

Liivi lahte tuulegeneraatoreid ehitada kavatsev Eesti Energia on oma plaanidega seni häirinud nii linnukaitsjaid, kalapüüdjaid kui ka kohalikke elanikke. Võimalus, et Liivi lahte tuleks üle 300 tuulegeneraatori, on ärevile ajanud ka muinsuskaitsjad.

Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu on esitanud majandusminister Juhan Partsile sellesisulise pöördumise ja palunud lubada rööbiti tuulepargi ala keskkonnamõju hindamisega teha ka allveearheoloogilisi uuringuid. „Liivi lahte on arheoloogiliselt väga vähe uuritud, samas kui piirkond on tiheda laevaliiklusega olnud läbi aegade ning Liivi lahe saarte asustus ulatub tagasi kiviaega,” selgitab Uustalu. „Arhiivis leidub teateid laevaõnnetuste kohta ning kogunenud on ka kalurite teateid nii veesõiduki kui ka õhusõiduki võimalike vrakkide kohta.”

Sellest lähtudes peab Uustalu väga tõenäoliseks, et tuulikute alale võib jääda seni avastamata, kuid kultuuriväärtuslik vrakk, ja sellepärast oleks vaja uurida mere­põhi hoonestusloa menetluse algatamise korral läbi.

Meremuuseumi merearheoloogia teadur Vello Mäss peab muinsuskaitseameti seisukohta ainuõigeks. „Arenenud mereriikides eelnevad igale hüdrotehnilisele tööle vastava ala allveearheoloogilised uuringud.”

Ajalooline meretee

Mässi sõnul poleks uurimislaevalt tehtavad uuringud tuulepargi alla jääval 19 470 hektari suurusel alal mitte midagi teostamatut. „Tuulikud püstitatakse ju valdavalt madalaveelisele merealale,” ütles ta. „Ilmselt peaks olema uuringute tegemiseks ka piisavalt aega, sest kõiki parke ei hakata kindlasti ehitama üheaegselt, vaid teatud ajalises nihkes.”

Pealegi on Eesti merearheoloogidel Mässi hinnangul piisavalt kogemusi ja teadmisi, et prognoosida, kust täpselt vrakke otsima peaks. „Liivi lahte pole süstemaatiliselt uuritud, kuid sellist tööd on teistel Eesti merealadel aastakümnete vältel juba tehtud,” sõnas Mäss.

Sweco Projecti tehtud Liivi lahe tuuleparkide eskiisi kohaselt on tuulikud plaanitud Ruh­nu, Kihnuedela, Kihnukrun­di, Kihnulõuna ja Jaagupi piirkon­da. Tuulepargi loomiseks taotles Eesti Energia Liivi lahte pooleks sajandiks vee erikasutusluba.

Elektrit tuleb toota ka tuulevaikuse ajal

•• Kolmapäevasel taastuvenergia arutelul majandusministeeriumis esitasid Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni liikmed ettepaneku muuta nõuet, et iga tuuliku vastukaaluks tuleb rajada ka tasakaalustusjaamu. Tuulemees­te hinnangul muudab see nõue Eestis tuuleparkide rajamise mõttetuks.

•• Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul oli ka variante, mis oleksid võimaldanud reservgeneraatori nõudest loobuda, kuid suurarendajad Eesti Energia ja 4Energia lükkasid need tagasi. „Arvestades elektrituulikute eripäraga, kus elektritootmine on võimalik piisava tuulega, on alati vajalik, et lisaks elektrituulikutele peavad olema vähemalt sama suurusega elektrijaamad, millega on võimalik toota tuulepuudusel elektrit,” selgitas Veskimägi. „Meil on ainult põlevkivijaamad, mis ei suuda tehniliste omaduste tõttu piisavalt tuuleelektrijaamade toodangu muutusi tasakaalustada, mistõttu on suuremahulise elektrituulikute ühendamise korral vaja sobivaid jaamu.”

•• „Põhimõtteliselt on valik: kas kompenseeritavate jaamade ehitamine või risk tootmisvõimsuse piiramiseks Eesti varustuskindluse tagamiseks,” lisas Veskimägi.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes