Üks esimesi meretuuleparke võib tulla Neugrundi madalale
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea aprill 6, 2010
Eesti Päevaleht, 06. aprill 2010
Selle aasta jaanuari lõpus hakkas lõpuks kehtima seadus, mis lubab tuuleparke rajada ka merre. Tõenäoliselt hakkab üks esimesi meretuuleparke kerkima Lääne-Eestis merre meteoriidikraatri kivistunud setetest moodustunud Neugrundi madalikule. Vastava hoonestusloa taotluse on kuni 38 tuulikuga parki planeeriv OÜ Neugrund juba majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) esitanud, samamoodi oodatakse vee erikasutusluba keskkonnaministeeriumilt ja tuulepargi asukoha heakskiitmist kaitseministeeriumilt.
Ettevõtte ühe omaniku ja juhi Raivo Villbergi sõnul alustas OÜ Neugrund meretuulepargi kavandamist juba neli aastat tagasi. „2007. aastal soovis keskkonnaministeerium peatada keskkonnamõjude hindamise protsessi, kuna polnud seadust, mis reguleeriks hoonestusloa väljastamist merre. Meie ei peatanud oma töid, vaid tegime uuringuid vastavalt programmile ikkagi edasi,” selgitas Villberg. Nüüd loodabki ta, et tehtud uuringute põhjal saab ikkagi aruande valmis kirjutada ja avalikule arutelule panna. „Kaks ja pool aastat läks kaduma seadusemuudatuse venimise tõttu,” ütles ta.
Kui MKM Neugrundile hoonestusloa väljastab, tahab ettevõte madalikule püsti panna kuni 38 tuulikut. „Kui tavapäraselt on ühe tuuliku võimsus 3,6 MW, siis meie soov on püstitada 5 MW tuulikud, sest tuulepotentsiaal on seal kandis väga hea,” rääkis Villberg.
Projekti hind 4–8 mld krooni
Kogu projekti maksumuseks kujuneb Villbergi sõnul soodsaima kalkulatsiooni kohaselt 4,5 miljardit krooni, pessimistlikuma prognoosi järgi aga koguni 8 miljardit. „Realistlikult vaadates on võtmed-kätte-hind 6–7 miljardit kindlasti.”
Projekti rahastamiseks loodab Villberg kaasata strateegilise investori, samuti kasutada pangalaenu. „Neid, kes tuleksid punti, on väga palju. Tuuleparki investeerimine on ju riskivaba, sest olemas on nii turg kui ka toore,” ütles ta, kuid ühtegi nime avalikustada ei soovinud. Projekti tasuvusaeg on tema sõnul kuni kümme aastat. Kunas reaalseks ehitamiseks läheb, Villberg spekuleerida ei soovinud, sest see oleneb väga suurel määral sellest, millal riigiasutused vajalikud load väljastavad.
Eestisse kokku kuus-seitse meretuuleparki
•• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel lausus, et siiani on soovitud meretuuleparki rajada viiele alale ja kõik taotlused on praegu ka arutlusel.
•• „Tegelikult võib arvestada umbes kuue-seitsme kohaga, kuhu oleks reaalselt võimalik tuuleparke rajada,” rääkis Kisel. Esimesed tuulepargid peaksid praeguse seisu järgi valmima aastatel 2015–2018. „Arvestades kõiki vajalikke uuringuid, on tegemist ikkagi nelja-viieaastase projektiga.”
•• Eesti Energia on samal ajal esitanud taotluse kokku viie meretuulepargi rajamiseks: kolm Kihnu ümbruses, üks Ruhnul ja üks Häädemeestel. Praegu on välja valitud kokku 300 tuuliku asukoht, ent ettevõtte meretuuleparkide programmi juhi Eero Saava sõnul valitakse 300 hulgast lõpuks umbes 120.
•• „Kuna maksimaalne liitumisvõimsus on 600 MW, siis rohkematele tuulikutele ei ole lihtsalt ruumi,” selgitas ta. Lõpliku valiku langetamiseni on Saava sõnul aega veel paar aastat ning siis arvestatakse ka kohalike elanike arvamust.