Tuulest energeetika: tüdimatult tümitatud
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea mai 12, 2010
Äripäev, 12.05.2010
Tuuleenergeetika kasutuselevõttu takistavad Eestis lausa kontrollimatult levivad müüdid ja eksiarvamused, mil, kord juba avalikkuse ette paisatuna, on komme sügavalt juurduda.
Kuna TTÜ elektroenergeetika instituudi dotsent Rein Oidram oli varemgi rääkinud tuuleparkide kasvavast osast atmosfääri saastamisel, ei tulnud Eesti Päevalehes möödunud aasta 9. detsembril avaldatud artikli “Liiga palju tuulikuid suurendab saastamist” sisu tuuleenergeetikutele üllatusena.
Ainult et kui varem esitas ta oma seisukohti kõnetoolidest ning öeldu jäi n-ö kitsamasse ringi, siis nüüd tuldi nendega avalikkuse ette.
“Kuna vastaspool ei taltunud, pidime meiegi avalikult arvama hakkama,” kommenteerib Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni ja OÜ Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus. “Vastasel korral oleksime jätnud mulje, et ongi nii, nagu lehes kirjutati.”
Seevastu Keskerakond rakendas lehest loetu oma poliitikavankri ette. Erakonna eestkõneleja energeetikaküsimustes riigikogulane Lembit Kaljuvee kordas lehe sõnu ETV Foorumi-saates ja luges samasisulisi küsimusi paberilt puterdades ette riigikogu infotunnis.
Nojah – valimised lähenevad ning kui põlevkivienergeetikat tuuleenergeetika pärast koomale tõmmataks, kaotaksid oma praeguse töö osa põlevkivikaevuritest ja põlevkivienergeetikutest. Nende ja nende kodakondsete hääli on aga Keskerakonnale väga vaja.
Taanis astub tuul üha enam kivisöe asemele
Et probleem püstitati n-ö Taani näitel, hakkas meie tuuleenergeetikuid huvitama, mida taanlased ise asjast arvavad.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon pöördus Taani Tuuleenergiatööstuse Assotsiatsiooni poole. Nüüd on vastused kohal. Nendest selgub, et mõnigi Eestis lendu lastud väide ei pea paika.
Martin Kruusi sõnul ei seostu kivisöeelektri tootmine Taanis tuuleenergiaga.
“Tuul tõepoolest kord puhub ja kord ei puhu, ent kivisöeenergeetika on seal korrelatsioonis hoopis elektrienergia süsteemihinna ja ekspordiga,” selgitab ta. “Kivisöeelektrit toodetakse rohkem siis, kui turunõudlus kasvab ja hind tõuseb.”
Kruus kinnitab, et Taani tuuleenergeetika elab omaette elu. Tuuleelektri tsüklilisust tasandavad import ja eksport ning muudel kütustel töötavad kodumaised elektrijaamad. Partnerid on Norra, Rootsi, Soome, Saksamaa, Holland ja teised.
“Kõige rohkem pani taanlasi Eestis kirjutatust imestama väide, et nad ise oma tuuleelektrist vaid väikese osa ära kasutavad ja enamiku ekspordivad,” lisab assotsiatsiooni kommunikatsioonijuht Tuuliki Kasonen-Lins. “Tegelikult on lugu vastupidi – riigisiseselt tarbitakse 99% ja mujale müüakse üks protsent.”
Taani energeetikas asendab tuul üha enam kivisütt. Tavalisel tuuleaastal annab tuuleenergeetika juba praegu viiendiku tarbitavast elektrienergiast. 2025. aastal on reaalne 50%, 2050. aastal 60-70%.
Eesti jõudis 2009. aasta lõpuks 2,3 protsendini. Seejuures tuleb silmas pidada, et mitu uut tuuleparki ei olnud veel täiel jõul tööle hakanud,
Kohatu on aga akadeemik Anto Raukase seisukoht, et tuuleenergeetika ei kata Eesti vajadust elektrienergia järele. Meie tuuleenergeetikud ei ole kunagi taotlenud ainutootja au.
Vajadus tasandusjaamade järele esialgu puudub
Taani näitel taheti tõestada, et kui Eestis tuulejõujaamade arv “liiga suureks” läheb, tabab meie põlevkivienergeetikat sama saatus, mille osaliseks sai Taani kivisöeenergeetika.
Et siis tuleb tuulest elektrienergia tootmise kõikumise pärast rohkem põlevkivi ahju ajada. Ja et põlevkivikateldel “igaks juhuks” madalal koormusel tule all hoidmine on ebaökonoomne.
Et sellest polevat pääsu, kuna tuuleenergeetikud ei ole ehitanud ühtki tasandusjaama ning välisühendusi napib. Et nii peab Eesti tuuleenergeetika pidama jääma kahesajamegavatise koguvõimsuse juurde.
Martin Kruus ei ole nõus sellise lähenemisega. “Põlevkivielektrijaamade sidumine ainult tuuleenergeetikaga on puhas demagoogia. Põlevkivikatelde koormust reguleeriti juba siis, kui meil ühtki tuulejõujaama ei olnud,” kinnitab ta. “Põlevkivikatelde madalatel koormustel töötades kütuse erikulu suureneb, ent kokkuvõttes tuuleenergeetika põlevkivi tarbimist ei suurenda. Tuuleelektri tootmise eesmärk ongi vähendada põlevkivielektri tootmist.”
Energeetika ei saa kunagi piirduda vaid ühe riigiga
Tasandusjaamu ei ole aga seni selle pärast ehitatud, et neid ei ole vaja olnud. Ega lähe veel niipea vaja.
Nende aeg tuleb siis, kui Eesti tuuleenergeetika koguvõimsus jõuab 750 megavatini. Praegu on see 148,2 megavatti. Ei ole juhus, et Elering (endine Põhivõrk) on tuuleenergeetika ettevõtetega sõlminud liitumislepinguid just 750 MW peale.
Toetust maksab riik tuuleenergeetikutele aastas kuni 600 gigavatt-tunni elektrienergia tootmise pealt. Mullu toodeti Eesti 172 megavatti tuuleelektrit, kaks kolmandikku sellest andis Nelja Energia. Kuuesajani jõudmiseks peab koguvõimsus olema 220 MW.
“Sellegipoolest tasandusjaamade rajamise ettevalmistustööd juba käivad. Näiteks kavandatakse Muuga sadama territooriumile hüdroakumulatsioonijaama. See aitaks ühtlasi lahendada tuuleelektri “ülejäägi” küsimuse,” märgib Tuuliki Kasonen-Lins.
Juba praegu ei ole Eesti energeetika suletud süsteem. On Estlink 1, on maismaaühendused. Silmapiiril on Eestit Soomega ühendava teise merekaabli Estlink 2 ehitamine.
Kokku tuhandemegavatine ühendus rahuldaks tehniliselt ka tuuleenergeetika vajadused. Võimatu ei ole Rootsi-kaabel. See lastakse merre siis, kui rootslased huvituvad tuuleelektri impordist.
Müüte on palju, tõde napib
Küllap naeraksite kui kuuleksite, et vastutuul võimendab tuule suunalt kostvat müra. Tegelikult soodustab ju heli levimist hoopis pärituul.
Ometi raius üks Läänemaal Hanila vallamajas korraldatud tuuleenergeetika alasel rahvakoosolekul üles astunud sealtkandi suvitaja nagu rauda, et kui tuul tema mereäärse maja poolt tuulepargi poole puhub, läheb tolle lärm veel valjemaks. Kogunud enda ümber salgakese mõttekaaslasi, lasti kõrvust mööda spetsialistide selgitused ning niipea, kui need ühe tuulejõujaamade pihta sihitud süüdistuse ümber lükkasid, haarati otsekohe raevukalt järgmise järele.
tasub teada Peatselt tulemas mitu uut tuuleparki Eesti tuuleenergeetika koguvõimsus on ligi 150 MW. Meie suurim tuuleenergeetikamaakond on 99,5 megavatiga Läänemaa, suurim tuuleenergeetikavald 51,5 megavatiga sama maakonna Hanila vald. Tuulejõujaamu on rajatud kokku 78, neist 42 asub Läänemaal ja 26 omakorda Hanila vallas. 2010. aasta lõpuks on koguvõimsus 170 MW. 2020. aastaks seab Eesti elektrimajanduse arengukava koos reservvõimsustega sihiks 900 MW. Riigikogu võttis hiljuti vastu seaduse, mis sätestab veekogude põhja hõlvamise õiguslikud alused. Nii saavad OÜ Nelja Energia, OÜ Neugrund ja Eesti Energia edasi minna seiskunud meretuuleparkide projektidega.
Allikas: Tõnu Talvar, Äripäev (Tööstus)