Tuuleenergeetika areng maailmas 2009. aastal ja prognoos aastani 2014
Maailma uudised - etea juuni 22, 2010
Keskkonnatehnika 04/10
GWEC-i (Global Wind Energy Council, www.gwec.net) aprillis avaldatud viienda aastaaruande (GWEC – Global Wind 2009 report) andmeil oli maailma tuuleelektrijaamade (TEJ) koguvõimsus 2009. aasta lõpus 158,5 GW. Vaatamata kestvale ülemaailmsele finants- ja majanduskriisile suurenes koguvõimsus aasta jooksul rohkem kui 38 GW ehk 31,7 %. Paigaldatud seadmete koguväärtus oli 2009. aastal 45 miljardit eurot ning tuuleenergeetikasektor andis tööd ca 500 000 inimesele.
Möödunud aasta lõpus oli elektri-tuulikute koguvõimsus kõige suurem USA-s (35,06 GW), järgnesid Hiina (25,80 GW), Saksamaa (25,77 GW), Hispaania (19,15 GW) ja India (10,93 GW). Esikümnes olevate riikide arvele langes 86,5 % kõigi paigaldatud TEJ-de koguvõimsusest (joonis 1). Esimest korda kasvas see aasta jooksul kõige rohkem Aasias (15,4 GW), peamiselt Hiinas (13,8 GW). USA-s oli kasv 9,97 , Hispaanias 2,46 ja Saksamaal 1,92 GW (joonis 2).
GWEC prognoosib lähiaastateks tuuleenergia rakendamise suurenemist peamiselt Aasias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning arvab, et 2014. aastal on TEJ-de koguvõimsus 409 GW (praegu 158 GW).
AASIA
Tuuleenergeetika arenes 2009. aastal kõige kiiremini Aasias, mille arvele langeb ligikaudu kolmandik maailmas installeeritud seadmete võimsusest. Juhtmaa oli endiselt Hiina, kes möödus napilt Saksamaast ning on nüüd USA järel teisel kohal. Kiiret arengut soodustab Hiina riiklik energiapoliitika, mis toetab tuuleenergia kasutuselevõttu, elektrituulikute tootmist ning ülekandeliinide rajamist. Tänu valitsuse soosivale suhtumisele on kiiresti arenenud tuuleturbiinide ja nende osade tootmine. Mõned Hiina firmad hakkavad juba konkureerima seniste juhtivate elektrituulikutootjate-ga. Tuuleturbiinide tootjate esiviisikusse jõudis 2009. aasta lõpuks kaks Hiina firmat – Sinovelja Goldwind. Hoo sai sisse 2008. aastal käivitatud projekt 10 GW-Size Wind Base Program, mille kohaselt rajatakse vähemalt kümne-gigavatiseid tuuleparke kuude provintsi. Praeguste ennustuste järgi tõuseb Hiina TEJ-de koguvõimsus 150 GW-ni juba enne 2020. aastat. Aasia teine jõudsa kasvuga tuuleenergiariik on India, kus eelmisel aastal lisandus 1,3 GW (koguvõimsus 10,9 GW, sellest Tamil Nadus 4,3 GW). Kuna ka India valitsus on asunud aktiivselt toetama taastuvenergia kasutuselevõttu, siis 2010. aastaks ennustatakse TEJ-de koguvõimsuse kasvuks 2,2 GW. Jaapanis lisandus 2009. aastal 178 MW, (koguvõimsus 2,1 GW), Lõuna- Koreas 112 MW (kokku 348 MW) ja Taiwanis 78 MW (kokku 436 MW). Aasias jätkub kiire kasv ka lähiaastail. Juhtpositsioonile jääb Hiina, kus igal viimasel viiel aastal on installeeritud tuulikute koguvõimsus kasvanud poole võrra, 2014. aastaks ennustatakse TEJ-de koguvõimsuseks 20 GW. Pidevat kasvu (ca 2 GW aastas) oodatakse lähiaastail ka Indias. Tõenäoliselt on Aasia TEJ-de koguvõimsus 2014. aastal 148,8 GW
EUROOPA
Euroopas lisandus 2009. aastal 10,5 GW (sellest 582 MW avameretuuleparkides) ning tuuleelektrijaamade koguvõimsus oli aasta lõpuks 76 GW. Üheteistkümnes riigis oli see suurem kui üks GW. Paigaldatud tuulikute koguväärtus oli 2009. aasta lõpus Euroopas 35 miljardit eurot ning energia kogutoodang 163 TWh, s.o umbes 4,8 % kogu Euroopa Liidu elektrivajadusest. Juhtpositsioonil on endiselt Saksamaa, kus 2009. aastal lisandus 1,9 GW (koguvõimsus 25,8 GW). Tuulikutega kaeti ca 7,5 % (38 TWh ) riigi elektrienergiatarbimisest ning tuuleenergeetika vallas töötab ca 100 000 inimest. Liidumaadest on elektrituulikuid kõige rohkem Alam-Saksimaal (koguvõimsus 6,4 GW). Mõnes liidumaas annavad nad suure osa elektrienergiast (Sachsen-Anhalt 47 %, Mecklenburg-Vorpommern 41 %, Schleswig-Holstein 40 %). Hispaanias tuli 2009. aastal juurde 2,5 GW (TEJ-de koguvõimsus 19,1 GW) ning elektrituulikud andsid ca 14,5 % (36,2 TWh) riigi elektrienergiavajadusest. Suurem osa neist (70 % koguvõimsusest) asub Hispaania neljas piirkonnas (Castilla Leon 3,9 GW, Castilla-La Mancha 3,7 GW, Galicia 3,2 GW ja Andaluusia 2,8 GW). Kasv oli võimas (ca 1,1 GW) ka Itaalias (tuulikute koguvõimsus 4,9 GW), Prantsusmaal (4,5 GW) ja Suurbritannias (4,1 GW). 2009. aasta detsembris püstitas Prantsusmaa valitsus eesmärgi tõsta 2012. aastaks TEJ-de koguvõimsus 11,5 GW-ni (sellest 1,5 GW avameretuuleparkides) ja 2020. aastaks 20 GW-ni (avamereparkides 6 GW). Suurbritannia valitsus kiitis 2009. aasta juulis heaks taastuvenergia strateegia (Renewable Energy Strategy), milles seatakse eesmärgiks toota 2020. aastal 15 % energiast taastuvenergiaallikatest. Soovitakse, et siis oleks TEJ-de koguvõimsus vähemalt 13-14 GW ning et selleks ajaks leitaks sobivaid kohti ava-meretuulikute (koguvõimsus 50 GW) paigutamiseks.
Kuigi lähima viie aasta jooksul lisandub Euroopas igal aastal 14,5 GW (kokku 60 GW), arvatakse, et juba 2014. aastal, mil tuulikute koguvõimsus on 136,5 GW, jääb Euroopa Aasiast maha. Juhtpositsiooni ennustatakse endiselt Saksamaale ja Hispaaniale, kiiret arengut oodatakse Itaalias, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Portugalis, ent ka Poolas ja Türgis.
PÕHJA-AMEERIKA
Kuigi USA-s andis finantskriis 2008. aasta lõpus tugevalt tunda ja 2009. aasta suhtes ei oldud eriti optimistlikud, oldi möödunud aastal tuuleenergia kasutuselevõtmisel siiski edukas. Tuulikute koguvõimsus suurenes peaaegu 10 GW võrra ning USA säilitas liidripositsiooni (vt joonist 1). Tuuleenergia katab praegu 2 % USA elektrienergiavajadusest. Kõige rohkem on elektrituulikuid Texases (koguvõimsus 9 GW) ja Iowas (3,7 GW). Kanada püstitas 2009. aastal uue rekordi – TEJ-de juurdekasv oli seal 950 MW. Aasta lõpuks oli elektrituulikute koguvõimsus 3,3 GW ning nad katsid ca 1,1% riigi elektrienergiavajadusest. Esikohal on Ontario provints (1,2 GW), järgnevad Quebec (659 MW) ja Alberta (590 MW).
GWEC peab tõenäoliseks, et USA-s ja Kanadas ehitatakse lähima viie aasta jooksul uusi elektrituulikuid koguvõimsusega ca 63 GW.
LADINA-AMEERIKA
Ladina-Ameerikas jäi 2009. aastal kasv endiselt tagasihoidlikuks, lisandus 622 MW, sellest Brasiilias 264 MW (kokku 606 MW). Brasiilias oli 2009. aasta lõpus elektrijaamade koguvõimsus 107,5 GW ning 74 % elektrienergiast toodeti taastuvatest allikatest (peamiselt suurtes, Amazonase jõe valgalal paiknevates hüdroenergiajaamades). Kuna veejõujaamade juurdeehitamine on metsade hävimise ja kliimamuutuse tõttu problemaatiline, tuntakse riigis suurt huvi tuuleenergeetika arendamise vastu ning viie aasta pärast on tuulikute koguvõimsus seal tõenäoliselt ca 10,7 GW. Teisel kohal oli möödunud aastal Mehhiko, kus lisandus 17 MW (kokku 202 MW). Ladina-Ameerikas jäävad lähiaastail juhtriikideks Brasiilia, Mehhiko ja Tšiili.
VAIKSE OOKEANI PIIRKOND
Austraalias oli eelmisel aastal paigaldatud elektrituulikute koguvõimsus 406 MW. Praegu on seal 51 tuulefarmi, mille koguvõimsus on 1,7 GW, ning nendega kaetakse 1,6 % (4,3 TWh) riigi vajadusest elektrienergia järele. Praegu on pooleli seitsme tuulepargi (kokku 588 MW) ehitus. Kõige rohkem on tuulikuid püstitatud Lõuna-Austraalia osariigis (740 MW), järgnevad Victoria (428 MW) ja Lääne-Austraalia (201 MW). Austraalia täpsustas oma taastuvenergia eesmärke 2009. aasta augustis ning seadis uueks eesmärgiks katta 2020. aastal 20 % (45 TWh) riigi elektrienergiavajadusest taastuvenergia-allikate baasil. Pärast pettumust valmistanud 2008. aastat on Uus-Meremaal asjad jälle liikuma hakanud. 2009. aastal lisandus 171 MW (kokku 500 MW) ja tuuleenergiaga kaeti 3 % riigi energiavajadusest. Vaikse ookeani piirkonnas ennustatakse järgmiseks viieks aastaks üsna väikest kasvu (ca 1000 MW aastas), 2014. aastal peaks tuulikute koguvõimsus olema seal 6,4 GW.
AAFRIKA JA KESK-AASIA
Põhja-Aafrikas on juhtriigid endiselt Egiptus (2009. aastal 65 MW, koguvõimsus 430 MW), Maroko (119MW ja 153 MW) ning Kesk-Aasias Iraan (7 MW ja 91 MW). Selle piirkonna riigid jäävad ka järgmise viie aasta jooksul väikesteks tegijateks – võimsuse aastaseks juurdekasvuks prognoositakse alla ühe GW ning 2014. aastaks ennustatakse TEJ-de koguvõimsuseks 5,1 GW.
Merike Noor