Uued tuulepargid pääsevad alternatiivsete võimsuste nõudest
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea juuni 2, 2010
BNS, 02.06.2010
Riigile kuuluva elektri põhivõrguettevõtte Elering juhi Taavi Veskimägi sõnul loobub Elering nõudest, et uute tuuleparkide võrku ühendamist taotlevad arendajad peavad omama tasakaalustavaid tootmisvõimsusi.
Selle nõudest loobumisel on Eleringi juhtide sõnul oluline roll rajataval Eesti-Soome teisel elektri merekaablil Estlink2 ja käivitunud elektribörsil, mis on suurendanud elektrisüsteemi paindlikkust.
Tasakaalustavate tootmisvõimsuste rakendamise asemel hakkab Elering elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks kasutama tuuleparkide mahapiiramist, mis on majanduslikult kasulikum.
Eleringi tuuleparkide liitmise tehnilisi aspekte käsitlenud uuring näitas, et isegi kui tuulegeneraatoreid on süsteemi ühendatud 900 megavati ulatuses, oleks tuuleparkide mahapiiramise vajadus väike, selgitas Veskimägi Eesti Televisoooni saates “Terevisoon”.
900 megavatti on 2016. aastal tuuleparkide maksimaalne võimsus, mida on võimalik elektrisüsteemi ühendada. Samas on Elering praeguseks vastu võtnud taotlusi tuuleparkide ühendamiseks 4000 megavati ulatuses ja seega pole uute taotluste esitaminel Veskimägi hinnangul suurt mõtet, kuna järjekord on pikk. 900 megavati piir juures on eeldatud, et töösse on rakendatud Estlink2.
Praegu on Eesti elektrisüsteemi tuuleenergiat installeeritud koguvõimsusega 140 megavatti, 2012. aastaks on oodata võimsuse kahekordistumist, täpsustas Eleringi pressiesindaja BNS-ile.
Eeldusel, et tuuleparkide allareguleerimist ei toimu, saaks aastal 2013. ehk enne Estlink2 käivitamist võrku ühendada 575 megavati mahus elektrituulikuid. Sellise võrku ühendatud tuulikute mahu juures oleks tuuleenergiast toodetud elektri osakaal uuringu järgi 21 protsenti kogu tarbitud elektrist.
Võrku ühendatud tuulikute koguvõimsust saab kasvatada, kui kokku leppida, et Elering saab tuulikuid elektri ületootmise vältimiseks suuremas ulatuses maha piirata. Kui näiteks lubada tuulikute mahapiiramist viie protsendi ulatuses, võiks neid võrku ühendada ligikaudu 2000 megavati mahus.
Veskimägi rääkis, et lisaks tehnilistele piirangutele tuleb tuuleparkide elektrisüsteemi ühendamisel arvestada majanduslikega.
Ligi 80 protsenti võrku ühendatud elektritootmisseadmetest saavad elektri tootmise eest mingit toetust. Toetuse maksavad kinni elektritarbijad ja mõne aastaga on tarbija poolt makstava toetuse suurus kerkinud kolmelt sendilt 12,62 sendini iga tarbitud kilovatt-tunni kohta.
Nii Eesti kui Euroopa Liidu jaoks on Veskimägi hinnangul tõstatunud küsimus, kuidas tulla välja toetustele põhineva taastuvenergia tootmisest. “Tulevikku vaadates peaks tõsiselt mõtlema taastuvenergia toetuse ulatuse ja määra peale,” viitas ta toetuse vähendamise vajadusele. “Toetusega on turg mõnes mõttes ära rikutud,” lisas ta.
Kuna toetust saavad tootmisüksused on traditsiooniliste tootmisseadmetega võrreldes konkurentsivõimelisemad, väheneb taastuvenergia kasutuse laienemisel traditsiooniliste tootmisseadmete koormatus ning seega ka tasuvus, mis omakorda võib viia selleni, et selliste seadmete omanikud lahkuvad turult.
See tõstatab Veskimägi sõnul küsimuse, et kui taastuvate energiaallikate kasutajad saavad toetust ja nende konkurentsivõime kasvab, kas siis peaks toetust maksma ka traditsiooniliste elektriseadmete omanikele, et need turult ei lahkuks. Traditsioonilisi tootjaid on süsteemi vaja selleks, et süsteemis oleks elektrit ka sellel perioodil, kui tuult ei ole.
Tuuleenergia paremaks kasutamiseks tuleb Veskimägi sõnul täpsustada tuule prognoosimist, mis annab olulist majanduslikku efekti nii tootjale kui tarbijale. Kui tuulikuid on võrku ühendatud 300 megavati ulatuses, on ühe protsendi suurune eksimus tuule ja seeläbi tuulikute töö prognoosimisel rahaliselt mõõdetav seitsme miljoni krooniga aastas.
Veskimägi rõhutas ka Balti- ja Põhjamaade elektrisüsteemide ühendamise olulisust. Paremad ühendused aitaksid realiseerida siinsete tuuleparkide ekspordipotentsiaali ja Eesti saaks elektritarbimise baaskoormust katta näiteks Soome tuumaenergiaga.