Eesti valitseb saastekvooditurgu
CO2 kaubandus, Eesti uudised - etea august 23, 2010
Eesti Päevaleht, 23.08.2010
Kui Eesti valitsus oma vaba saastekvoodiga tänavu turule jõudis, olid seal juba teised müüjad ees. Liiga kaua oldi mõeldud ja kaalutud ning vabade saastekvootide müümise ülesannet ühest kohast teise põrgatatud.
Kriitika, mis nägi võimalust, et riik jääb bürokraatliku venitamise pärast ilma miljarditest kroonidest, oli täiesti põhjendatud. Saastekvootide rahvusvaheline turg ei soosinud kõiki Kyoto kliimaprotokollis ette nähtud CO saasteühikuid ehk AAU-sid müüvaid riike. Ja ometi võib öelda, et Eestil vedas taas.
Nüüd on seis aga järgmine: pärast seda, kui Eesti tegi kevadel oma esimesed kaks AAU-de müügitehingut Austriaga, pole ükski teine riik midagi enam müünud. Avalike andmete järgi on sel aastal üldse tehtud kuus saastekvoodi ostu-müügitehingut, millest viies oli müüjaks Eesti. Enne Eesti tehingute algust tegi märtsis ühe tehingu Tšehhi.
Vähem korraga
Selle aasta hakul rääkisid AAU-de turul eeldused selgelt Eesti vastu. Vaevalt olid tehingud AAU-dega 2008. aastal alanud, kui esialgset rallit asendasid juba jahenemise märgid. Põhjus oli lihtne – nagu aktsiabörsid, on ka saasteühikute turu loogika seotud maailmamajanduse käekäiguga. Kriisiajal pole riikidel raha, et kvooti osta, ning majanduse langedes väheneb ka nõudlus täiendavate saasteühikute järele.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi rääkis, et valitsus sai omal nahal tunda keerulist turuolukorda. Ta märkis, et majanduskriisi tõttu läksid ostjate soovitud tehingute kogused tuntavalt väiksemaks, seda eriti järgnenud eelarvekriiside tõttu. „Meil ju Hispaaniaga juhtus ka see lugu, et tehing jäi oluliselt väiksemaks selle tõttu, et riigisiseselt ei kiidetud seda tehingut heaks,” ütles Tamkivi.
Ometi on Eesti suutnud sellisele kiratsevale turule siiski edukalt siseneda? Üks põhjus paistab olevat nimme see, et ostjad ei taha enam saada hiigelsuuri AAU-de koguseid ühekorraga, vaid eelistavad väiksemaid koguseid. Ja kuna AAU-de müügist saadud raha peab minema nn rohelistesse projektidesse, siis on edukad need riigid, kes suudavad panna käima väiksema mahuga projekte. Eestil aga polegi arvatavasti pakkuda valdkonda, kuhu saaks ühekorraga panna 5 või 6 miljardit krooni, pigem ikka palju väiksemaid skeeme.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi nõustus sellega täielikult. „Nii see on jah. Eelkõige on muidugi tähtis, et meie kodutöö on hästi ära tehtud ja Eestil on pakkuda, kus seda raha kasutada. Aga ka projektide summad on ostja jaoks jõukohased ning vastavad nende eelarvete võimalustele,” nentis ka Tamkivi.
Minister lisas, et Eesti edukuses ei mängi vähem tähtsat rolli tõsiasi, et AAU-de müümiseks on leitud tõeliselt head inimesed. „Üks põhjus on kindlasti meeskonnas, kes selle teemaga tegeleb. Nad on teinud väga professionaalset tööd,” kiitis Tamkivi. Lisaks on tema sõnul viimasel ajal ka Eesti rahvusvaheline maine märgatavalt paranenud ja usaldusväärsus kasvanud.
Tõepoolest, mitu riiki, kes enne müüsid oma AAU-sid edukalt, on ostjate silmis oma mainet määrinud. Näiteks Ungari püüdis tehingutest saadud summasid kriisiajal roheliste projektide asemel hoopis üldise eelarveseisu turgutamiseks kasutada, teenides sellega kvoote ostnud Belgia valitsuselt tugeva avaliku halvakspanu. „Probleem, mis on teisi riike sageli tabanud, on see, et lubadused raha kasutamise kohta pole sugugi alati realiseerunud,” tõdes minister ja lisas, et Eestiga selliseid halbu kogemusi ostjatel pole.
Valitsus loodab müügiedu hoida
•• Eesti on sel aastal juba sõlminud viis tehingut oma üle olevate Kyoto kliimaprotokolli saasteühikute ehk AAU-de müümiseks. Kokku on nende väärtus pea poolteist miljardit krooni. Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeval, et sel aastal loodetakse ühele poole jõuda veel ligi 200 miljoni krooni väärtuses AAU-de müügiga.
•• Selle aasta eelarve, kus plaaniti saastekvoote müüa poole miljardi krooni eest, ületatakse ilmselt rohkem kui kolmekordselt.
•• Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles, et tema veel avalikustamata tuleva aasta eelarve kavas on ette nähtud, et AAU-sid müüakse taas poole miljardi krooni eest. „Igal juhul müügitegevus jätkub ja Eesti plaanib ka järgmistel aastatel müüa,” lubas ta.