Elering investeerib 2 miljardit krooni
Eesti uudised - etea august 13, 2010
Äripäev, 13.08.2010
Eesti elektrisüsteemi tervikuna toimimise eest vastutav Elering plaanib investeerida ligikaudu kaks miljardit krooni avariireservelektrijaama ehitusse, mille hange kuulutatakse välja selle aasta lõpus.
Selleks, et tagada elektrivarustus Eestis ka avariiolukorras, rajab elektrisüsteemihaldur Elering kahe plokiga reservelektrijaama. Kavandatav jaam peab olema kiiresti käivitatav ning hästi reguleeritav, sest Eleringi kohustus on katta riigi kõige suurema elektritootmisüksuse väljalangemisel puuduv elekter vähemalt 10 minutiga.
“Elering vastutab elektrituruseaduse kohaselt elektrivarustuskindluse eest Eestis. Üks oluline varustuskindluse tegur on avariireservide olemasolu süsteemi tootmisvõimsuste või ülekandevõimsuste ootamatu väljalangemise asendamiseks,” rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Praegune leping Läti elektritootjaga on kallis
Preagu Eestis selliseid kiirestikäivituvaid elektrijaamu ei ole ja Elering on sõlminud avariireservi hoidmiseks kuni 2013. aastani lepingu Latvenergoga. Kuna Baltimaad, sh Läti, on sügavas elektritootmise defitsiidis, on avariireservi hoidmine Lätis kallis ning sõltub elektri hinnast.
“Avatud elektrituru ja tootmisvõimsuste defitsiidi tingimustes Baltimaades pärast Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist ei ole Latvenergo huvitatud talutava hinnaga lepingu pikendamisest,” nentis Veskimägi.
Uus reservelektrijaam võib tulla Kiisale
Eleringi juht lisas, et koos Estlink2 rajamisest lähtuva suurema vajadusega avariireservi järele ning võrreldes avariireservi sisseostmisega teistelt elektrijaamadelt on uued avariijaamad elektritarbijale odavaim viis elektrisüsteemi töökindluse tagamisel. “Võrreldes reservi hoidmisega Lätis on avariielektri hind Eesti tarbijatele tulevikus oluliselt odavam,” lubas Veskimägi.
Veskimärgi sõnul on avariielektrijaamad võimelised kasutama eri tüüpi kütuseid – vedelkütust ja gaasi. “Praegune olukord, kus gaasiturul tegutseb üks tarnija, ei anna kindlust gaasi tarnekindluse osas ning see seab selged piirangud gaasi primaarkütusena kasutamisele avariiolukorras,” selgitas Veskimägi uue jaama energiaallikaid.
Eleringi tellitud uuringu kohaselt on avariireservelektrijaama rajamiseks sobivaim koht Kiisa 330 kV alajaama piirkond, mille eelisteks on tugevad ühendused Harjumaa ja Tallinna alajaamadega.
Saku valla ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi Maire Lauri sõnul pole planeeritava reservjaama detailplaneering veel kinnitatud ning ilmselt tuleb see volikogus arutamisele septembris või oktoobris. Tema sõnul see suure tõenäosusega kinnitatakse pärast detailplaneeringu avalikku arutelu.
Kommentaarid
Hendrik Puhkim
Ramboll Eesti OÜ keskkonnaosakonna juhataja
Avariireservelektrijaama rajamisel tuleb kõige olulisemaks pidada müra ja välisõhu saastega seonduvat, mistõttu tehti keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus eraldi välisõhu saaste ja müra modelleerimine. Arvestades, et avariireservelektrijaama töötab üldjuhul vaid vähestel päevadel aastas ning vaid mõned tunnid järjest, olulised keskkonnamõjud puuduvad. Keskkonnamõju strateegilise hindamise seisukohast on eelistatum maagaasi kasutamine avariireservelektrijaama põhikütusena, kuid samas puuduvad ka kerge kütteõli kasutamist välistavad asjaolud.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus toimus kaks avalikku arutelu. Kõige rohkem vastukaja põhjustas kohalike maaomanike seas kavandatud 6,9 km pikkuse gaasitrassi asukoha valik, kuivõrd detailplaneeringu elluviimine koos gaasitrassi rajamisega peab toimuma maaomaniku nõusolekul.
MIS ON MIS
Kavandatav reservelektrijaam
Võimsus on ca 250 MW. Esimene plokk ca 100 MW tootmisvõimsust peaks valmima aastal 2013 ja teine blokk ca 150 MW aastal 2015.
Elektrijaama ehitaja leidmiseks on kavas 2010. aasta lõpus välja kuulutada hankekonkurss.
Projekti kogumaksumus on ligikaudu 2 miljardit krooni. Investeeringut rahastatakse võrgutariifi kaudu.