Amet: rohelise energia tootjad ei vaja riigi abi
Eesti uudised - etea september 15, 2010
Äripäev, 15.09.2010
Taastuvenergia on Eestis riigikogu 2007. aasta otsuse järel nii tulus äri, et peale tuuleparkide omanike ei peaks ükski teine taastuvatest energiaallikatest elektri või soojuse tootja vajama riigi toetust.
Nii selgus konkurentsiameti analüüsist, mille järgi ajavad kõige rentaablimat äri hüdroenergeetikud. Ameti peadirektori Märt Otsa sõnul on enamik neist jaamadest ammu omanikele kapitali tagasi teeninud. Tema kinnitusel saaksid hüdroenergeetikud riigi abita kenasti hakkama.
Kasumlikkuse poolest järgnesid turba ja puidu koostootmisjaamad, tuulepargid ja Narva Elektrijaamade puiduhakke põletamine. Gaasi koostootmisjaamad on aga isegi riigi abirahaga vähemalt praeguse gaasi hinna juures kahjumlikud.
Taastuvenergiatoetusi võiks julgelt kärpida
Otsa sõnul soovitavad nad majandusministeeriumil taastuvenergiatoetusi vähendada. “Praktiliselt on riigil võimalus subsiidiumi alandada kuni kolm korda ning ka siis jääksid tuulepargid kasumlikuks,” märkis ta.
Praeguse toetuse taseme 0,84 senti/kWh juures on tuulepargi projekti kapitali tootlikkus 16-25%. Kui tasuvus oleks 10%, peaks toetuse suurus olema 23-45 senti/kWh eest, selgus analüüsist.
Otsa hinnangul ei saa riik lähtuda ainult ettevõtjate õigusliku ootuse printsiibist, vaid arvestama peaks ka elektritarbijate õiguslike ootustega.
Toetusesaajatel ei ole võimalik pankrotti minna
“Niigi majanduslikult tasuvate projektide riiklik doteerimine ei ole küll ühegi elektritarbija huvides. Põhimõtteliselt on taastuvenergiatoetus riiklik maks, mille maksu- ja tolliameti asemel korjab kokku Elering. See on riiklik koormis, mille maksmisest ei pääse ükski ettevõte ega keegi meist,” rääkis Ots.
Otsa kinnitusel on hiiglaslike dotatsioonide ja 2007. aasta kevadest kehtiva elektrituruseaduse taustal eriti küüniline asjaolu, et seadusse on sisse kirjutatud ka kapitalikaitse skeem, mis tähendab, et pankrotti ei olegi enda ettevõtmisega võimalik minna. “Taastuvenergiaprojektid on täiesti riskivaba äri,” märkis Ots.
Eesti üks suuremaid hüdroenergiaärimehi Horret Verrev, kes praegu rajab hüdrojaama ka Gruusiasse, peab konkurentsiameti analüüsi ebaõiglaseks. “Kust nad võtavad sellised numbrid!? See on meelevaldne käsitlus! See ei ole pädevalt tehtud analüüs,” on ta nördinud.
Verrevi sõnul on kaks viimast aastat olnud veest elektri tootjaile tõesti väga head, sest on palju vihma sadanud. “Kui keegi nüüd teeb analüüsi paari viimase aasta alusel, siis ei saa seda tõsiseltvõetavaks pidada. Näiteks tänavu augustis tootsime 65 kWh elektrit, aga mullu samal ajal 480-500 kWh,” märkis ta.
Verrev: suur osa omanikke ei tee seda raha pärast
“Kui nüüd kolme aastat analüüsida, siis keskmine tõusebki väga kõrgele ja ilmnebki, et hüdroelektrijaamade äri on justkui väga kasumlik,” rääkis Verrev. Tegelikkus on tema väitel see, et dotatsioon on hüdrojaamadel vaevu aidanud hinge sees hoida.
“Kui see kaoks, siis oleks suurem osa käpuli. Kui omanikud ettevõttesse ise raha ei lisaks, lõpetaks jaam pankrotiga,” sõnas Verrev. Tema arvates on kolmandik kuni pooled hüdroelektrijaamade omanikest Eestis lihtsalt entusiastid, kes ei teegi seda raha pärast.
Tuuleenergia assotsiatsiooni juht Tuuliki Kasonen-Lins ütles, et Eestis on 12 tuuleparki, lisaks üksikud tuulikud, kuid konkurentsiamet analüüsis vaid mõnda vanemat ega arvestanud tulevikus rajatavate tuuleparkidega.
“Näiteks on investeeringute kallidus võrreldes esimeste tuuleparkidega tõusnud 30%. Seetõttu ei saa selle uuringu põhjal teha kogu sektori tulevikku puudutavaid laiapõhjalisi üldistusi ega olulisi otsuseid,” märkis ta.
TASUB TEADA
Kõige kasumlikumad hürdoelektrijaamad
konkurentsiameti järeldused taastuvenergia toetamisele
Tuulepargid. Projektide kapitali tootlikkus 16-25%. Tasuvusaeg 4-6 aastat (eluiga 20 aastat). Toetuse suurus, et tasuvus oleks 10%: 23,45 senti/kWh. Sel juhul tasuvusaeg 7-9 aastat.
Järeldus: kehtiva toetusega väga hea kapitali tootlikkusega projektid. Toetuse määra võiks alandada.
Koostootmine turvas ja puit. Projektide kapitali tootlikkus 20-28%. Tasuvusaeg 4-5 aastat (eluiga 25 aastat). Ilma toetuseta kujuneks projektide tasuvuseks 10-17% ning tasuvusajaks 7-11 aastat.
Järeldus: kehtiva toetusega väga hea kapitali tootlikkusega projektid. Praeguse elektri hinna juures tasuvad ka ilma toetuseta.
Hüdroenergia. Projektide kapitali tootlikkus 20-41%. Tasuvusaeg 2-5 aastat (eluiga 30 aastat). Ilma toetuseta kujuneks projektide tasuvuseks 7-16% ning tasuvusajaks 7-16 aastat. Enamik projektidest on juba kapitali tagasi teeninud.
Järeldus: projektid on tasuvad ka ilma toetuseta.
NUMBER
11 korda ehk 88 miljonilt kroonilt 962 miljonile kroonile on taastuvenergiatoetuste summa kasvanud alates 2007. aastast.