Elering hoiatab elektridefitsiidist tuleneva hinnatõusu eest
Eesti uudised, Energiakaubandus - etea september 20, 2010
BNS, 20.09.2010
Põhivõrguettevõte Elering teatas, et Baltikumi elektridefitsiit survestab hinda.
Eesti elektritarbimine jätkub Eleringi teatel tõusutrendil – võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas tarbimine augustis kolm protsenti. Tarbijagruppide lõikes on veidi vähenenud tarbimine suurtarbijate poolt, samas jaotusvõrgu klientide tarbimiskogused on suurenenud.
Kokku tarbiti Eestis augustis 527 gigavatt-tundi elektrit.
Eesti on jätkuvalt Baltimaades ainuke suures koguses elektrit eksportiv riik, märkis Elering. Kokku eksportis Eesti möödunud kuul 414 gigavatt-tundi elektrienergiat, millest 57 protsenti müüdi Lätti, 32 protsenti Leetu ning 11 protsenti Soome.
Elektrienergiat imporditi augustis kokku 132 gigavatt-tundi, millest 54 protsenti osteti Lätist, ja 46 protsenti Soomest.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Läti ja Leedu on jätkuvalt sügavas elektritootmise defitsiidis, Leedus ulatus sisse ostetud elektrienergia osa koguni 68 protsendini siseriiklikust kogutarbimisest, Lätis moodustas see 42 protsenti.
“Kogu regiooni negatiivne tootmissaldo kindlasti suurendab hinnasurvet ka Eestis, seetõttu on vajalik tõsiselt tegeleda tootmisvõimsuste küsimustega regioonis. Kui Lätis on enamuse aastast tootmisvõimsuste füüsiline puudujääk, siis Leedus on ilmselt elektrijaamade tootmiskulud tänasest turuhinnast nii Baltpoolis kui Nord Pool Spotis kõrgemad ja sisuliselt rahuldatakse tarbimine odavama kolmandate riikide elektriga. Nii aga ühtegi arvestatava tootmisvõimsusega uut tootmisseadet tõenäoliselt turupõhiselt regiooni ei ehitata,” lisas ta.
Augustikuu piiriülese kaubanduse suurim muutuja oli elektriimpordi suurenemine Soomest, seda võimaldasid öötundide odavad tootmishinnad Põhjamaades ning Baltimaade tugev nõudlus.
Tõhusa koostootmise režiimil toodetud toetatava elektrienergia kogus suurenes augustis võrreldes eelmise kuuga hüppeliselt, olles ligi 80 protenti kõrgem kui juulis ning ulatudes kokku 9,1 gigavatt-tunnini. Tõusu peamiseks põhjuseks on jahenenud ilmadest tingitud soojuskoormuse kasv, mis võimaldab elektrit ja soojust koostootmisjaamas efektiivsemalt toota ja annab aluse tootjate poolt tõhusa koostootmise kriteeriumite täitmiseks.
Tuulikute toodang kasvas augustis ligi 25 protsendi võrra kokku 17,6 gigavatt-tunnini, moodustades kolm protsenti Eesti kogutarbimisest. Käesoleva aasta kaheksa kuuga on tuulikud tootnud kokku 152,3 gigavatt-tundi elektrienergiat, kusjuures kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on märkimisväärne – toodetud elektrienergia on tõusnud 53 protsendi võrra.
Taastuvenergia toetuste saamiseks on augustikuus esitatud taotlusi 25,2 miljoni ning tõhusa koostootmise toetusi 4,6 miljoni krooni ulatuses.