Elering: tootmisvõimsuste puudujääk võib tekkide alates 2016. aastast
Eesti uudised - etea september 8, 2010
Eleringi Pressiteade, 08.09.2010
Eleringi poolt Euroopa Komisjonile, Majandus- jaKommunikatsiooniministeeriumile ja Konkurentsiametile koostatud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande kohaselt väheneb Eesti elektritootmise võimsus aastaks 2017 oluliselt ning uutesse tootmisseadmetesse suuremahuliste investeeringute puudumisel võib aastal 2016. tekkida tiputarbimise katmiseks vajalike tootmisvõimsuste puudujääk. Kuni 2015. aastani on tootmisvarupiisav, seda nii talvistel kui suvistel perioodidel.
Aastatel 2011 – 2017 on Eleringi teavitatud investeeringutestuutesse tootmisseadmetesse 896 MW ulatuses, sh ka Eleringi pooltehitatavad avariijaamad ca 250 MW ulatuses, mis käivitatakse vaidavariiolukorras ja elektriturul ei osale. Samuti on arvestatud kaheuue Narva Elektrijaama ploki lisandumisega veidi vähem kui 600 MWulatuses, mille osas on aga jätkuvalt mitmeid lahtisi küsimusi.Tootmisvõimsuste sulgemist kavandatakse 1358 MW ulatuses.
Kriitilise tähtsusega on 2016. aasta, mil tuleb koguelektritootmine harmoniseerida EL-i nõuetega ning rakenduvadpiirangud Narva Elektrijaamades kasutatavatele tootmisseadmetele.Tootja on teatanud olemasolevast kaheteistkümnest kuue plokiseiskamisest ja neljale plokile väävlipuhastusseadmetepaigaldamisest.
Varustuskindluse aruande kohaselt ei ole pärast 2016. aastatkonservatiivse stsenaariumi korral tipukoormuse ajaltootmisvõimsused piisavad, et tasakaalustada tarbimist kodumaisetootmisega ning puudujääk võib ulatuda kuni 900 MW-ni. Aastatel2020 – 2025 võib uute investeeringute puudumisel elektrienergiadefitsiit ulatuda juba kuni ca 1400 MW-ni.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kommenteeris, et Eesti on energeetika strateegilistes arengukavades seadnud eesmärgiks katta elektritarbimise tipunõudlus Eestis olevate tootmisvõimsustega. Meie analüüs näitab, et alates 2016. aastast, kui ei lisandu uusi suuremahulisi investeeringuid, ei ole see realistlik.
Euroopa Liidu kolmas energiapakett on varustuskindluse nurgakivina näinud toimivat elektriturgu, mis peaks andma õiged hinnastiimulid uuteksinvesteeringuteks nii ühendustesse kui tootmisesse. “Potensiaalne tootmisvõimsuste defitsiit Eestis suurendab hinnasurvet veelgi, eriti arvestades, et Läti ja Leedu elektrisüsteemid on peale Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist defitsiidis juba täna. Aastaid tegemata investeeringud, mis ei ole reguleeritud elektrihinnatasemel olnud tootjatele majanduslikult põhjendatud, on viinud meid olukorda, kus lähikümnendil on elektrimajanduses meil ees väga suured väljakutsed. On põhimõtteline valik, kas leida võimalus subsiidiumide maksmiseks mitte turupõhiselt toimivate uute tootmisvõimsuste rajamiseks või aktsepteerida tiputarbimise katmist elektriimpordiga. Kuna uute tootmisvõimsuste rajamisel on hetkel palju lahtisi küsimusi ning ebaselgust, siis tuleviku varustuskindluse hoidmisel on elutähtis täiendavate ühenduste rajamine naabritega sh eelkõige Estlink2,” lisas Veskimägi.
Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse hindamisel annab süsteemihaldur Elering hinnangu tootmisvõimsuste ja võrguühenduste piisavusele. Samuti võetakse arvesse regionaalse elektrituruarengut ning elektrisüsteemi juhtimise taset. Varustuskindluse aruande eesmärgiks on anda avalikkusele ja energiapoliitika kujundajatele informatiivne ülevaade Eesti elektrivarustuskindluse hetkeolukorrast ja tulevikuperspektiividest aastani 2025.
Eleringile on praeguseks teada antud järgmiste tootmisvõimsustelisandumistest:
* 2011 – VKG Põhja elektrijaamas +30MW
* 2011 – Pärnu koostootmisjaamas + 28MW
* 2013 – Elering avariireservjaama esimeneplokk EJ +100 MW
* 2013- Enefit OÜ õlitehas +38 MW
* 2014- 2016 Elering avariireservjaamateine plokk EJ +150 MW
* 2015- 2017- Narva EJ uued plokidvõimsusega +2×275 MW
Samal ajal planeeritakse ka tootmisvõimsuste vähendamist järgmisesmahus:
* Alates 2008 – Iru esimese plokikonserveerimine, -62 MW
* 2009-2011 – Balti elektrijaamas kaheploki konserveerimine, -302 MW
* 2011 – Ahtme CHP sulgemine, -24 MW
* 2010-2015 – Narva EJ kuni nelja plokilDeSOx/DeNOx, -22 MW (võimsuse vähenemine seoses omatarbesuurenemisega)
* 2016 – Narva EJ kuue plokiseiskamine.