Konkurentsiamet soovitab taastuvenergia toetusi oluliselt alandada
Eesti uudised - etea september 14, 2010
BNS, 14.09.2010
Konkurentsiamet leidis värskes analüüsis, et taastuvenergia toetuse määrad on liiga kõrged, takistavad vaba konkurentsi, on tarbijatele koormavad ning soovitab neid kohati mitu korda alandada.
Konkurentsiamet soovitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil algatada protsessi taastuvenergia toetuste alandamiseks. Lõpliku otsuse teeb määrade osas riigikogu.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on BNS-ile varem rääkinud, et määrad on kavas üle vaadata ja kohati vähendada neid üle 50 protsendi, sest osade toetust saavate ettevõtete kasumlikkus on liiga suur.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots rääkis teisipäeval ajakirjanikele, et kui taastuvenergia toetuse saajate kasumlikkus viia mõistlikule tasemele, võiks lõpptarbija poolt makstav taastuvenergia toetus iga ostetud elektri kilovatt-tunni kohta olla praegusest ligikaudu kolm korda madalam.
Ots selgitas, et energeetika valdkonnas kehtib ettevõtetele kapitalikaitse printsiip, mis tagab ettevõtetele kasumi ja välistab pankroti ning seepärast on piisava, kui taolises madala riskiga äris on ettevõtete tootlikkuse määr 10 protsenti.
Sellel aastal maksab lõpptarbija taastuvenergia toetust 12,64 senti iga tarbitud elektri kilovatt-tunni kohta. Veel aastal 2007. oli toetuse suurus 2,18 senti. Tänavu kulub toetustele ühtekokku ligi miljard krooni. Otsa sõnul on tarbija makstava toetuse näol sisuliselt tegemist maksuga sarnaselt elektriaktsiisile, mida samuti iga elektri kilovatt-tunni eest maksta tuleb.
Toetuse maksmine taastuvenergia tootajatele on Otsa sõnul käsitletav riigiabina ja ka Eesti peab arvestama Euroopa Liidu üldise suundumusega riigiabi vähendamiseks. Toetused moonutavad normaalset konkurentsiolukorda turul, lisas ta.
Konkurentsiameti soovitused taastuvenergia toetuste vähendamiseks tuginevad reaalselt selles sektoris tegutsevate ettevõtete tegevuse analüüsil. Otsa sõnul teenivad mõnes konkreetses taastuvenergia valdkonnas tegutsevad firmad ülikasumeid ja saaksid hästi hakkama ka ilma igasuguse toetuseta.
Tuuleenergia valdkonnas on analüüsitud projektide kapitali tootlikkus 16-25 protsenti ja nende tasuvusaeg 4-6 aastat, kuigi projektide tegelik eluiga on 20 aastat. Tuuleparkide omanikud saavad praegu toetust 84 senti kilovatt-tunni kohta.
Otsa sõnul piisaks 10-protsendilise tootlikkuse määra saavutamiseks tuuleparkidele 23-45 sendi suurusest toetusest.
Turvast ja puitu elektri ja soojuse koostootmiseks kasutavate ettevõtete tootlikkus on 20-28 protsenti ja tasuvusaeg projektide 25-aastase eluea juures 4-5 aastat. Tegemist on Otsa sõnul väga heade näitajatega ja see sektor ei vajaks normaalse kasumi teenimiseks üldse toetust.
Amet analüüsis eraldi puidu kasutamist Eesti Energia Narva Elektrijaamade kateldes. Jaamad saavad puidu põletamisel toodetava elektri eest toetust 84 senti kilovatt-tunni kohta ja teenivad aastas sellest tegevusest 70 miljonit krooni kasumit. Puidu põletamine muutub kasumlikuks, kui toetus on vähemalt 20 senti kilovatt-tunni kohta, selgus konkurentsiameti analüüsist.
Alates 2013. aastast, kui muutub süsinikdioksiidi heitmete ja põlevkivist toodetud elektri hinnaregulatsioon ning eeldatavalt kallineb nii põlevkivi kui süsinikdioksiidi kvootide hind. Asjade sellise arengu korral muutub puidu kasutamine elektrijaamade kateldes kasumlikuks ka ilma toetuseta, hindab konkurentsiamet.
Ots märkis, et kui riik soovib puidu kasutamist Narva elektrijaamades soodustada ja nii taastuvenergia osakaalu kasvatada, tuleb elektrijaamade toetust maksta, kuid ettevõtet pole mõtet “üle kullata”.
Hüdroelektrijaamade osa elektritootmises on küll väike, kuid neisse paigutatud kapitali tootlikkus on konkurentsiameti hinnangul 20-41 protsenti ehk tegemist on Otsa sõnul ülikasumit teenivate projektidega ning need oleksid tasuvad ka ilma toetuseta.
Samuti analüüsis amet väiksemaid maagaasil töötavaid elektri ja soojuse koostootmise projekte, kuid need on ülitundlikud gaasi hinna suhtes ning hetke hinda arvestades ei ole kasumlikud hoolimata sellest, et saavad toetust. Kui gaasi hind oleks viiendiku odavam, kerkiks selliste koostootmisjaamade tootlikkus tasemele 30 protsenti.
Ots rääkis, et kuigi elektritootmise valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel on toetuste osas õigustatud ootused, siis õigustatud ootused on ka elektri lõpptarbijatel ning taastuvenergia toetused peavad peavad olema sellised, et osapoolte õigustatud ootused oleksid tasakaalus.
Samuti märkis Ots, et konkurentsiamet kavatseb taastuvenergia sektori kõrval uurida ka teisi eluvaldkondi ning teeb vajadusel omapoolsed ettepanekud, kuid leiab tootlikkuse osas anomaaliaid. Kindlasti kavatseb amet Otsa sõnul analüüsida põlevkivielektrile kavandatava toetuse suurust.