Liivi laht ja tuulikud
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea september 3, 2010
Meie Maa, 03.09.2010
Eesti Energia soovib uurida, kas ja kui palju tuulikuid võib Liivi lahte püstitada. Selleks annab võimaluse selle aasta alguses riigikogu poolt üksmeelselt vastu võetud veeseaduse muudatus, millega loodi võimalus taotleda meretuuleparkide rajamiseks hoonestusluba.
Seaduse kohaselt tuleb hoonestusloa taotlemine kooskõlastada asjaomaste institutsioonidega (keskkonnaministeerium, kaitseministeerium, siseministeerium, veeteede amet, lennuamet, muinsuskaitseamet), kust vastuväiteid ei ilmnenud. Keskkonnaministeerium on seadnud hoonestusloa andmise eeltingimuseks, et nimetatud aladel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine.
Esmased kooskõlastused käes, taotlemegi nüüd vabariigi valitsuselt hoonestusloa menetlusse võtmist, mis annaks aluse uuringute tegemiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks. Alles pärast uuringuaruannete põhjalikku arutelu ja heakskiitmist keskkonnaministeeriumi poolt saab toimuda meretuuleparkide hoonestusloa väljaandmine ning järgneda tuulikute hankimine ja püstitamine. Ehk läheks veel mitu aastat, enne kui ehitusloa ja muude praktiliste sammudeni üldse jõuame.
Seega erinevate uuringute tulemusena selgub alles, kui palju ja kuhu võib tuulikuid Liivi lahte püstitada. Oma hoonestusloa taotluses oleme välja toonud 308 võimalikku asukohta, mille jaoks soovime läbi viia samaaegse keskkonnamõjude hindamise. Arvestades, et maksimaalne liitumisvõimsus on piirkonnas meie jaoks 600 MW, saab tegelik 5 MW võimsusega tuulikute koguarv olla kuni 120 tuulikut. Keskkonnamõjude hindamine selgitabki võimalikest asukohtadest välja parimad ja reaalsed, arvestades eelkõige nii rändlindude harjumuspäraseid koridore kui ka visuaalset aspekti Häädemeeste, Ruhnu ja Kihnu rannaäärsetest vaatepunktidest. Oleme võimalikke asukohtade arvu eskiisprojekteerimise käigus juba korduvalt ning massiliselt vähendanud ning kindlasti teeme seda veelgi.
Kuna Eesti Energia soovib uurida samaaegselt kõiki alasid, siis on võimalik saada Liivi lahest ja selle kasutusvõimalustest terviklikum üldpilt, kui see oleks näiteks mitme erineva tuulepargi arendaja puhul. Laht on üks ökokeskkond ning iga selle soppi eraldi uurides ei ole loota, et erinevate huvide ja eesmärkidega arendajad suudaksid hiljem kohalike ja avalikkuse jaoks usaldusväärse tervikpildi kokku panna. Samas ei ole selle piirkonna osas keegi teine tänaseks taotlust esitanud ja kui keegi ka huvi üles näitaks, siis seaduse kohaselt seisab eespool varem esitatud taotlus.
Oleme meretuuleparkide arendamise plaani käinud tutvustamas avalikel koosolekutel Pärnumaal, Ruhnus ja Kihnus ning rääkinud Saare maakonna esindajatega. Nagu muudegi äriliste toimetamiste puhul, on kohalike küsimus kokkuvõttes üks – mis kasu saab sellest nende kogukond? See on õige ja tulevikku vaatav küsimus, mille puhul on kohalikel võimalus käia välja oma seisukohad ning arendaja saab omaltpoolt tutvustada oma võimalusi ja ka teistes riikides levinud praktikaid või näiteid. Eestis on tuuleparke rajatud vähe ning seetõttu vajab seegi teema ajas ning konkreetsetest projektidest lähtuvat paikaloksutamist. Igal juhul on Eesti Energia valmis vastutustundliku energiatootmise arendajana panustama kohalikku kogukonda edendavatesse projektidesse.
Antud teema puhul on laiema üldsuse jaoks ehk olulisim, et meretuuleparkide rajamine ei koorma Eesti tarbijat taastuvenergia toetusskeemi kaudu. Nimelt on sedavõrd mastaapsete projektide rahastamiseks levinud praktika nn taastuvenergia kvoodi ülekandmine riikide vahel, kus vähese taastuvenergia potentsiaaliga riigid investeerivad suuremat potentsiaali omavatesse riikidesse. Eesti Energia on vastavaid diskussioone pidanud, kuid täpsemad läbirääkimised saavad toimuda siis, kui arendusprojekt on jõudnud piisavalt kaugele.
See tähendab, et toetusskeem tuleb mujalt ja Eestis tuuleparki omaval ettevõttel on võimalik müüa elektrit nii Eesti tarbijatele kui ka piiri taha. See parandab Eesti väliskaubandusbilanssi elektri ekspordi kaudu. Seega Eesti Energia saab teenida tulu elektri müügist ja maksta sellest omanikule ehk Eesti riigile dividende, samas Eesti tarbija taskust selle taastuvenergia puhul toetust ei tule.
Eesti riigile on meretuulepargid tuluallikaks ka hoonestusloaga seonduva iga-aastase tasu kaudu. Nimelt on elektrituruseaduse kohaselt avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisel aastane hoonestustasu suurus 7% Eesti keskmise tootmismaa väärtusest lähtuvast hinnast ning see arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Seega näiteks saaks riik iga-aastast hoonestustasu 60 ruutkilomeetrilt juhul, kui 110 Kihnulõuna tuulikut elektrit tootma hakkavad.
Kui rääkida aga kodumaise energiapotentsiaali ärakasutamisest ja puhtamast elektritootmisest, siis meretuulepargid häirivad oluliselt vähem nii inim- kui looduskeskkonda võrreldes maismaa omadega. Nimelt ei ole meres kaugel silmapiiril paiknevatel tuuleparkidel sellist probleemset visuaalset mõju, kauguse tõttu ei ole neid ka kuulda ning mereala on jätkuvalt kasutatav nii kalandus- kui laevanduseesmärkidel (tuulikute kaugus üksteisest – 1 km – on laevade jaoks piisav). Kuna meretuuleparke Eestis veel ei ole, siis on mõistetav, et teema vajab selgitamist ja lähemaid kohalikke keskkonnaalaseid uuringuid. Just seda soovibki Eesti Energia taastuvenergia arengu nimel teha.
Ando Leppiman, Eesti Energia Taastuvenergia juht