Rahvas võitleb tuulepargi vastu
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea september 9, 2010
Lääne Elu, 09.09.2010
Teisipäeval peetud avalikud arutelud Neugrundi meretuulepargi üle näitasid, et kõik huvirühmad peale arendajate on pargi vastu.
OÜ Neugrundi meretuulepargi keskkonnamõjude aruannet tutvustas koostaja OÜ Hendrikson & Ko juhtivekspert Kuido Kartau hommikul Tallinnas keskkonnaministeeriumis ja õhtul Nõva vallamajas.
Aruande lõppjärelduses leiavad koostajad, et nende nõuandeid arvesse võttes on võimalik vähendada mõju keskkonnale nii palju, et meretuulepargi rajamine võimalik oleks. Siiski ei ole võimalik sobitada tuuleparki kaitseväe harjutusala või kavandatava looduskaitsealaga.
Looduskaitse alla
Neugrundi madal, kuhu parki kavandatakse, on Eesti suurim, 20 km läbimõõduga settekivimite platoo. Tegemist on maailmamere kõige paremini säilinud meteoriidikraatriga.
Kartau sõnul on võimalik tuulikud kraatrile püsti panna nii, et mõju põhjale on väike. „Tuulikud võivad kraatrile isegi hästi mõjuda, tõmmata tähelepanu ja pakkuda kaitset.”
Põhjaloomastik ja põhjataimestik ei ole aruande põhjal üleliia haruldane ega liigirikas. Kaladest on peamised lest, räim ja siig, kellele ei ole see aga kudeala.
Tuulepargile võivad kriipsu peale tõmmata linnud. „Linnustik on keskkonnakaitse seisukohast selles piirkonnas kõige olulisem,” ütles aruande üks koostajaid Kaile Peets.
„Ala ületab rahvusvahelise tähtsusega linnuala piiri, sest linde lendab sealt läbi kuni 36 000, rahvusvahelise tähtsusega linnuala hakkab 20 000 linnust,” tõdes Peets.
Aruanne sedastab: „Selliseid leevendavaid meetmeid, mis nende rakendamisel hoiaksid negatiivse mõju (rändlindudele — toim) täiesti ära, ei leidu.”
15. septembriks saab valmis Neugrundi madala kaitse alla võtmise ja looduskaitseala moodustamise ettepaneku ekspertiis.
„Ekspertiisi teostaja suusõnalise jutu põhjal tundub, et looduskaitseala moodustamine sinna on põhjendatud,” ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Marju Erit.
Keskkonnaamet on saatnud keskkonnaministeeriumile kirja, milles soovitab tuulepargi planeerimine võimalikult kiiresti katki jätta.
Pigem kaitsevägi
Mõju inimestele peavad aruande koostajad väikeseks. „Vastukaja põhjal on palju inimesi, keda tuulikud visuaalselt häirivad,” ütles Kartau. „See mõju on subjektiivne, väga raske mõõta, sest inimesele tuulik kas meeldib või ei meeldi.”
Tuulikuid peab visuaalselt vastuvõetamatuks hulk Nõva ja Padise valla inimesi, kes on oma protestikirjad keskkonnaministeeriumile saatnud. Vastuolekut väljendasid kirjas ka Nõva ja Padise vallavalitsus.
Nõva Rannaküla elanik ja filmirežissöör Marko Raat leidis, et visuaalselt oleksid tuulikud ehk linnakeskkonnas isegi meeldivad. Kohas, kus on puutumatu loodus, mõjuvad nad aga halvasti isegi juhul, kui on rannikult vaevu nähtavad.
Nõva vallavanem Enn Laansoo juhtis aruande koostajate tähelepanu inimeste hulgale, keda tuulepark puudutab. Aruanne toonitab, et selles piirkonnas elab vaid paarsada inimest. Ometi käib puhkajaid ja turiste sealt läbi palju — aastas objektidel kokku 100 000 külastuskorda. „See on ühe piirkonna inimeste eluala, mille põhiväärtus ongi turism. Mida rohkem see erineb linnalisest keskkonnast, seda konkurentsivõimelisemad oleme,” ütles ta.
„Riigikaitselistest vajadustest lähtuvalt kaitseministeerium seda taotlust ei kooskõlastanud,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet Lääne Elule. „Tuulepark hakkaks oma praegusel kujul häirima Eesti õhuväe õhuseireradarite tööd ja seega ka Eesti õhuseirepilti.”
Teisest küljest häiriks tuulepark rajamise korral nii Nõvale plaanitavat võimalikku õhutõrje harjutusala kui ka merele plaanitavat võimalikku mereväe harjutusala.
Aruande koostajad tunnistavad vastuolu, kuid leiavad, et kuna kaitseministeeriumil on kaalumisel mitu laskepaika, võib Nõva jätta tuulepargile.
„Tõsi, Nõva kõrval on õhutõrje harjutusalana kaalumisel ka teisi asukohti, kuid Nõva on üks perspektiivsemaid alasid, kus meil on seni olnud ka konstruktiivne koostöö kohaliku omavalitsusega. Mereväe harjutusalana on piirkond juba kasutusel,” rääkis Kuimet.
„On ikka imelik. Te olete nõus laskma pigem sõjaväel merd pommitada, peaasi et tuulikuid ei tuleks,” imestas ärimees Märt Poots OÜ Neugrundist.
„Vaatame ja ootame”
„Aruannet tehes saime aru, et tegemist on väga ainulaadse kohaga, aga meenutan, et tuulikute rajamine on keskkonnakaitseline tegevus,” ütles Kartau. „Eestil oleks vaja 900 MW tuulikuid, et oma rahvusvahelisi kohustusi taastuvenergia asjus täita.”
Nõva ja Padise vallajuhid kuulutasid aga igasugused kompromissivariandid vastuvõetamatuks.
„Minge randa ja saate isegi aru, miks. Kinnisvaraomanikud on meie tulubaas. Valla arengumootor on puhtalt rannikuala,” ütles Padise vallavanem Leemet Vaikmaa.
„Vaatame ja ootame. See on keskkonnaministeeriumi otsustada, mis edasi saab,” ütles arendaja Märt Poots.