Riik lubab peatselt kärpida hiigeltoetusi tuule- ja vee-elektri tootiate
Eesti uudised - etea september 16, 2010
Maaleht, 16.09.2010
Valitsus tahab märgatavalt kärpida taastuvate energiaallikate toetusi, mille osakaal elektri hinnas on kolme aastaga suurenenud rohkem kui viis korda.
Põhjus, miks viimastel päevadel räägitakse ägedalt teemal, et taastuvate energiaallikate toetus koormab elektri ostjat liialt, peitub konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa väga julges avalduses.
Nimelt esitles ta analüüsi, mille põhjal väidab, et taastuvate energiaallikate toetuse määrad on Eestis liiga kõrged.
Sõnade kinnituseks tegi ta majandusminister Juhan Partsile ettepaneku algatada seadusemuudatus, millega määrad tegelikkusega vastavusse viia. “Väidan, et taastuvate energiaallikate toetust võiks maksta tunduvalt vähem,” lausus Ots.
Samas pole Ots oma väljaüt-lemistes originaalne. Valitsuskabinet on juba võtnud suuna rohelisele energiale makstava toetuse kärpimiseks, seda isegi kiirkorras.
Nädal tagasi ERRi “Terevisioonis” esinedes väitis majandusminister Juhan Parts nimelt, et oodatakse vaid konkurentsiameti uuringut. Nüüd ongi uuring valmis ja tulemused avalikud.
Toetuste osakaal juba viiendik
Tulemused on tarbijale küllalt valusad. Kui 2007. aastal oli toetuse osakaal tarbija elektrienergia hinnas 2.18 senti kWh, siis tänavu juba 12.64. Viimane tähendab, et toetuste osakaal elektrienergia hinnast on tõusnud 21,6%ni.
Sentide taga on miljonid kroonid: kui 2007. aastal oli taastuvate energiaallikate toetuste maht 88 miljonit, siis tänavuse prognoosi kohaselt juba 962.
Analüüs viitab ka, et riigi toetus teeb mitmele tootjale nende tegevuse ülisoodsaks. Toetatud ettevõtete kapitali tootlikkus võiks olla ca 10%, on aga mõnelgi juhul tunduvalt kõrgem, tõdeb Märt Ots.
Näited kapitali tootlikkusest on järgmised: tuulepargid 16-25% (arvutused nelja tuulepargi põhjal); koostootmis-jaamad, mis kasutavad turvast ja puitu 20-28% (kaks jaama); hüdroelektrijaamad 20-41% (viis jaama).
Lisaks sellele on paljude investeeringute tasuvusaeg väga väike. Nii teenib hüdroelektrijaam kulutatud raha tagasi kuni viie aastaga, aga kestab 30 aastat; tuulepargid teenivad end tagasi kuni kuue aastaga, kestavad aga 20 aastat.
“Järelikult toodetakse ülejäänud aja jooksul investorile juba puhaskasumit,” väidab Ots. “Mitmed sellised projektid üldse toetust ei vajakski.”
Tootjad peavad analüüsi poolikuks
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen-Lins on liigse kasumlikkuse väitest vägagi puudutatud. Ta nimetab konkurentsiameti analüüsi poolikuks, lausa selliseks, mida ei tohi taastuvener-gia toetuste taseme määramisel aluseks võtta.
Kasonen-Linsi väitel on Eesti taastuvenergia toetused Euroopa ühed madalamad. “Samas on Eesti võtnud ELi ees kohustuse aastaks 2020 saavutada kogu energia tarbimises taastuvenergia 25protsen-dilist osakaalu,” lausub ta.
Tuuleenergia Assotsiatsiooni arvutuste kohaselt tuleks selleks Eestis installeerida 864 MW tuuleenergiat, praegu on Eestis elektrituulikuid vaid 150 MW võimsuses.
Rahulolematu on ka Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimees Tiit Rahkema. “Konkurentsiameti järeldused taastuvelektri toetuste määrade kohta on üllatavad ja meie arvates ekslikud,” lausub ta. “On kasutatud vääri algandmeid.”
Konkurentsiameti ja tootjate väited lähevad lahku ka nn õigustatud ootuse põhimõttest rääkides.
Märt Ots on arvamusel, et praeguses mahus toetamine (84 senti kWh, koostootmise puhul 50 senti kWh) kahjustab tarbija õigustatud ootusi, Tuuliki Kasonen-Linsile jääb aga see väide arusaamatuks.
Õigustatud ootus on mõlemal poolel
“Tuleviku elektrihinda ei ole lubanud tarbijaile ei riik ega konkurentsiamet, järelikult ei saa tarbijatel olla elektrihinna suhtes ka ootusi, õiguslikest ootustest rääkimata,” lausub Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht.
Minister Parts aga on esitanud juba oma esialgse arvutuse, kui suur võiks olla kokkuhoid toetuse vähendamisest. “Kui me vähendame toetusi 50 protsenti, siis tähendab see kuus senti kokkuhoidu ki-lovatt-tunnilt uuest aastast,” lausus ta “Terevisiooms”, vihjates ka sellele, et tootjate kõrged kasuminumbrid mõjuvad taastuvelektri mainele halvasti’.
Kuigi asjaosalised on ägedalt kinnitanud, et tegu on majanduse, mitte poliitikaga, on mitmed analüütikud vihjanud toetuste vähenemise teema haakumist lähenevate valimistega.
Mis on taastuvate energiaallikate toetus?
■ Soosib taastuvate energiaallikate laiemat kasutamist.
■ Määr on 84 senti kWh, koostootmise puhul 50 senti kWh.
■ Makstakse 12 aastat alates seadme käivitamisest.
■ Tõhusa koostootmise toetuse saajate nimekirja kuulub Eestis praegu kaheksa, taastuvenergia toetuse nimekirja rohkem kui 60 ettevõtet või jaama.
■ Tänavu saavad kõige suurema protsendi rahast puidul ja turbal põhinevad koostootmisettevõtted (57%), järgnevad tuuleenergia (34) ning ülejäänud energiaallikad (maagaas, hüdroenergia, prügi) saavad toetusest 9%.