Taastuvenergia toetuste kadumine võib peatada kombijaama rajamise
Eesti uudised - etea september 15, 2010
Delfi, 15.09.2010
Päevakorrale kerkinud küsimus taastuvenergia toetuste vähendamisest või sootuks kaotamisest võib raskendada või isegi peatada Kuressaarde kavandatava soojuse ja elektri koostootmisjaama rajamise.
Taastuvenergia tootjatele makstavaid subsiidiume analüüsinud konkurentsiamet leiab, et toetuste määrad on liiga kõrged ning soovitab majandus- ja kommunikatsiooniministril nende määrad üle vaadata, vahendab Meie Maa.
Toetuste maht on kasvanud alates taastuvate energiaallikate toetuste skeemi juurutamisest 2007. aastal 88 miljonilt kroonilt 962 miljoni kroonini käesoleval aastal.
Tarbija jaoks tähendab see, et ühelt kilovatt-tunnilt maksab ta taastuvenergia tootjatele praegu 12,64 senti, kolme aasta eest oli summa vaid 2,18 senti.
Praegu pankadega uue kombijaama ehituse rahastamise üle läbirääkimisi pidav Kuressaare Soojuse tegevjuht Paul Leemet kinnitas, et finantside taha jaama rajamine jääda ei tohiks, kuid riskid on kerkimas seoses vaidlusega taastuvenergia toetuste suuruse üle. “Mingis osas vähendamine ehk ei ole veel nii suur probleem, aga kui need päris ära võetakse, siis peab väga tõsiselt mõtlema hakkama.”
Konkurentsiamet analüüsis tuuleparke, turba ja puidu koostootmisjaamu, Narva elektrijaamade koostootmisjaamu, hüdroelektrijaamu ning gaasil põhinevaid koostootmisjaamu. Selgus, et praeguste toetuste juures on tuuleparkide kapitali tootlikkus 16–25% aastas ning projektide tasuvusaeg vaid 4–6 aastat.
Konkurentsiamet järeldas, et tuulepargid ei vajaks kas üldse toetust või peaks riik subsiidiume oluliselt vähendama. Veelgi tulusamad on ameti hinnangul turba ja puidu koostootmisjaamad. Seal on kapitali tootlikkus 20–28% ja projekt tasub end ära juba 4–5 aastaga. Ilma toetuseta kujuneks projektide tasuvuseks 10–17% aastas ning tasuvusajaks 7–11 aastat. Sellised jaamad ei vajaks konkurentsiameti hinnangul üldse riigipoolset toetust.
“Eks omal ajal need toetused kehtestati kiiresti ja võimalik, et tõesti pisut liiga suurelt,” möönis Leemet, kelle sõnul ta koostootmisjaama projekti tegemisi veel seisma ei pane. “Samas liiga kaugele pole me ka jõudnud ja pidurit saame tõmmata, kuni pole veel koppa maasse löödud või mingeid suuri summasid seadmete eest ära makstud,” kinnitas ta.
Aastate jooksul on soojafirma jaama rajamise ettevalmistustele kulutanud miljoni krooni ringis. Kui jaama ehitus peakski mingil põhjusel ära jääma, ei saa seda Leemeti hinnangul kahjuks küll nimetada, kuna tegu on oluliste teadmistega. “Aga suure tõenäosusega see projekt teostamata ei jää,” ei jätnud ta lisamata.