Tuuleenergeetikud: konkurentsiameti analüüs on poolik
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea september 14, 2010
Delfi, 14.09.2010
Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni hinnangul tugineb konkurentsiameti poolt avalikustatud analüüs poolikul informatsioonil ning seda ei tohiks seetõttu võtta aluseks taastuvenergia toetuste taseme määramisel.
Analüüsi aluseks on võetud vaid väga väike osa olemasolevatest tuuleparkidest, mis on pealegi rajatud teistsuguses keskkonnas, kui tuleb ehitada Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisest puuduolevad tuuleenergia võimsused, teatas assotsiatsioon.
„Meil on täna Eestis 12 tuuleparki ning lisaks üksikud tuulikud, kuid konkurentsiamet võttis oma analüüsis neist aluseks vaid mõned vanemad tuulepargid ega arvestanud tulevikus rajatavate tuuleparkide projekte ja tänaseks muutunud asjaolusid. Näiteks on investeeringute kallidus võrreldes esimeste tuuleparkidega tõusnud 30%,“ kommenteeris avaldatud uuringut Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen-Lins.
„Seetõttu ei saa selle uuringu põhjal teha kogu sektori tulevikku puudutavaid laiapõhjalisi üldistusi ega olulisi otsuseid.“
Eesti taastuvenergia toetused on Euroopa taastuvenergia föderatsiooni (EREF) ja Euroopa energia portaali hinnangul ühed Euroopa madalaimad. Samas on Eesti võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse, lubades aastaks 2020 saavutada 25% taastuvenergia osakaalu kogu energia tarbimises.
Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni arvutuste kohaselt tuleks selleks Eestis installeerida 864MW tuuleenergiat, mis ühtib ka kehtivas elektrimajanduse arengukavas sätestatud 900MW tuuleenergia eesmärgiga. Täna on Eestis elektrituulikuid vaid 150MW võimsuses.
Otsustamaks, kuidas jõuda 900MW-ni ei saa pidada aluseks konkurentsiameti soovitust tuuleenergia toetusi vähendada, kui amet pole oma analüüsis arvesse võtnud ei muutuvaid tuuleolusid, uute projektide tuuleprognoose, tuuleenergia toetuse maksimumlae rakendumist ega ka investeeringute ja bilansienergia kallinemist.
Näiteks on sel aastal bilansienergia hind võrreldes 2009 aasta sama perioodiga kallinenud 37% ning ka tulevikutrend näitab tõusu. Konkurentsiamet oma analüüsis bilansihindade dünaamikat ette ei näe.
Lisaks on osaliselt avatud elektriturg toiminud meil vaid alla poole aasta, mistõttu on turuhinna järeldusi teha väga ennatlik.
Samuti on arusaamatu ameti väide, et taastuvenergeetika toetamine kahjustab elektritarbija õigustatud ootusi. Tuleviku elektrihinda ei ole lubanud tarbijaile ei riik ega konkurentsiamet, järelikult ei saa tarbijatel olla Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni hinnangul elektrihinna suhtes ka ootusi, rääkimata õiguslikke ootusi.
Assotsatsiooni teatel levitas konkurentsiamet uuringu esitlusel väljamakstud tuuleenergia toetuste suuruse kohta eksitavat infot, väites näiteks, et 2009. aastal toetati tuuleenergiat 227 miljoni krooni ulatuses. Samas kui Eleringi andmetel maksti eelmisel aastal tuuleenergia tootjatele toetust 102 miljonit krooni ning see moodustas 25% kogu taastuvenergia toetustest, mitte 55% nagu väitis konkurentsiamet.
Investorite motivatsioon taastuvenergia sektorisse panustamiseks sõltub suuresti eeldustest, mis neile on regulatsioonidega loodud ning ootustest nende tingimuste stabiilsuse suhtes.
Kui Eestis on konkurentsiameti uuringule toetudes loodud liiga soodne süsteem, siis miks ei ole sellele vaatamata tänaseks paljud võrguliitumised omandanud ettevõtted tuuleparkide ehitustegevust alustanud, küsis assotsiatsioon oma teates. Esimesed investorid on pidanud võtma suuri riske, mistõttu ei saa nende kasumimarginaali järgi hinnata järgmiste tuuleparkide rajajate tulusid.
Konkurentsiamet tegi majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepaneku vaadata üle kehtivad toetuste määrad ja korrigeerida neid vastavalt reaalsele olukorrale.
Konkurentsiameti poolt läbi viidud analüüs taastuvate energiaallikate toetuste skeemi kohta näitab, et hetkel kehtivad toetuste määrad on liiga kõrged.