Valitsus haub tuuleenergia tiibade kärpimise kava
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea september 6, 2010
Äripäev, 06.09.2010
Majandusminister Juhan Parts ütles, et valitsus jõudis konkurentsiameti abil seisukohale, et taastuvenergia toetuse määrasid peab võimalikult kiiresti langetama. Rahandusminister Jürgen Ligi kärbiks toetusi poole võrra.
“Palusin juba kevadel konkurentsiametil vaadata, kas nüüd, mil reaalselt on esimesed tuulepargid mõnda aega töötanud ja riigi subsiidiumi saanud, on neile määratud toetussummad põhjendatud. Selge, et toetused on liiga suured. Samas peab neid korrigeerima moel, et investeerimiskeskkond ei halveneks. See tähendab, et energeetikas jääb keskseks küsimuseks tootmisvõimsuse suurendamine,” rõhutas Parts.
Partsi sõnul ei tohi Eestist jääda muljet kui mingisugusest banaanivabariigist, kus “hüperkasumid” on aktsepteeritavad. “Peame ka taastuvenergiasektoris rääkima ikkagi mõistlikust tootlikkuse tasemest. Ka praegu töötavate tuulejaamade subsiidiumipoliitika võib ilmselt muutuda,” ähvardas minister.
Tema sõnul on põhiküsimusteks kuni 12 aasta jooksul makstav dotatsioon ja senise taastuvenergia toetuse määra – 0,84 senti/kWh – vähendamine.
Ministri sõnul on üks võimalus, kuidas tuuleärimeeste tiibu kärpida, seada nende ärile konkurentsiameti kaudu fikseeritud tootlus. Seni, kuni tuulikuparkide, hüdroelektrijaamade ja biomassist energiat tootvate jaamade omanikud saavad subsiidiumi, peaksid nad leppima 6-10protsendilise investeeringu tootlikkusega. “Mõistiku tootluse määra peab välja arvutama konkurentsiamet. Olukord, kus taastuvenergiajaama tootlikkus on 20 või 25%, ei ole lihtsalt normaalne,” pahandas Parts.
Konkurentsiameti raporti järgi võiksid tulevikus riigi subsiidiumita hakkama saada hüdroelektrijaamad ja puiduhaket põletades energiat tootvad äriühingud.
Märksõnaks “mõistlik tootlikkus”
Ministri hinnangul on praegune ülitootluse olukord tekkinud seetõttu, et 2007. aastal ei olnud Eestis veel elektri vabaturgu, mistõttu ei osatud prognoosida ka vabaturutingimustes kujunevat väga kõrget elektri hinda, mille abil tuuleenergeetikud hoogsalt kasumit teenivad.
Rahandusminister Jürgen Ligi toonitas samas, et fikseeritud tootlusest pole subsideerimise tingimustes üldse põhjust mõelda. “Kahtlemata on tegu valdkonna ülekuldamisega tarbija ja konkurentsivõime arvel ning subsiidiume tuleks poole võrra kärpida. Nende määramine 2007. aasta kevadel oli parlamendi poolt häbiväärne,” prahvatas Ligi.
Tuulejaamade kasutamisel on võrgupiirangud, mistõttu kõiki projekte niikuinii ei realiseerita. “Olemasolevad võivad kurta ootuste õiguspärasuse teemal, ent ka tarbijal on õigused ning mitte kõik rumalused ei saa olla igavesed,” on Ligi veendunud.
Tootjad: muudatused ainult tulevikuprojektidele
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevdirektori Tuuliki Kasonen-Linsi sõnul on mõistetav, et riigi kohus on pidevalt jälgida energiaturul toimuvat ja tulevikuplaane arutada, kuid muudatusi saab tema meelest teha siiski vaid tulevaste projektide arvel. “Olemasolevate taastuvenergial põhinevate elektrijaamade puhul on investorid usaldanud riigi kehtestatud reegleid ja siin muudatusi teha ei tohiks,” leidis ta.
Tuuleenergia toetus on juba praegu Kasonen-Linsi väitel seadusega piiratud. “Selleks on 600 GWh toodetud tuuleelektrit aastas, mida majandusministeerium ministriga eesotsas alles selle aasta alguses suurendas 400 GWh-lt 600 GWh-le aastas,” märkis tuuleäri esindaja.
600 GW/h tuuleelektrit aastas tiirleb umbes 400 MW installeeritult elektrituulikult. Selline elektrikogus vastab elektrimajanduse arengukavale.
Mõis: ei teeni, ei teeni me liiga palju raha
Eesti suuremad taastuvenergia toetuse saajaid OÜ Nelja Energia üks omanikest Jüri Mõis ütles, et tema küll tuuleäriga liiga palju raha ei teeni.
“Teate, mulle on selline mulje jäänud, et Tõnis Palts pidas Saaremaal vägeva valimisürituse ja tegi seal tuuleenergia nii maatasa, et sellest ei jäänud kivi kivi peale järele. Minu jaoks jätab see toetuste vähendamise ja äravõtmise teema rohkem valimispropaganda mulje. Ei enamat,” on Mõis nördinud.
Viitan konkurentsiameti vaheraportile, millest ka majandusminister, Paltsi erakonnakaaslane Juhan Parts on kõnelenud, milles väidetakse, et teatud taastuvenergiatootjad, eriti tuuleärimehed, teenivad ülikasumeid just riiklike subsiidiumite abil ja toetusel.
“Ei teeni me, ei teeni, kurat, liiga palju raha. Seda saab ju vaadata aastaaruannetest, kui palju teenime. Mingil saladust selles ei ole,” tähendas Mõis.
Tema sõnul on riik võtnud 2007. aastal elektrituruseadust vastu võttes teatud kohustused.
“On antud lubadusi mahtude, tingimuste ja toetuste osas. Eks neid peab järgima ja neist kinni pidama, aga seda meelt olen ka mina, et asi peab olema mõistlik,” leidis Mõis.
Parts hääletamist täpselt ei mäleta
Majandusminister Juhan Parts tunnistas, et ei mäleta täpselt, kuidas ise 2007. aastal riigikogus elektrituruseaduse menetlemise ajal hääletas.
“See oli 2007. aastal jah? See oli selline aeg, kus mul oli palju ringisõitmisi. Olin seaduse aktiivse menetlemise ajal ilmselt väliskomandeeringus. Aga selle peab üle kontrollima,” rõhutas Parts.
Minister toonitas, et oli toona juba elektrituruseadusse kirjutatud dotatsioonide osas väga kriitiliselt meelestatud.
Kontrollisin üle, kus Juhan Parts viibis 14.-15. veebruaril 2007, mil elektrituruseadusse kirjutati kõrgemad taastuvenergia dotatsioonimäärad ning seadus kolmandal lugemisel vastu võeti.
Selgus, et Parts oli mõlemal päeval riigikogus. Ta oli end istungile registreerinud, kuid jättis mõlemal juhul hääletamata.
Kommentaar
Tuuliki Kasonen-Lins
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevdirektor
Riigil on loomulikult õigus korrigeerida oma energiapoliitikat ja seega ka energiasektorisse suunatavaid toetusi, kuid loodetavasti ei ole need muutused siiski liiga radikaalsed, mis pikas perspektiivis vähendavad nii sektori investeeringuid kui ka usaldusväärsust.
Teine külg medalil on see, et kui riik teeb senisele taastuvenergia kogemusele tuginedes järeldused, et taastuvenergia toetused said liiga suured, siis tahaks loota, et äsja uutele põlevkiviblokkidele kehtestatud toetuste asi vaadatakse ka kohe üle, sest need toetused on taastuvenergia omast oluliselt suuremad ja pikema perioodi jooksul makstavad.
Number
6-10 protsendi suurust investeeringu tootlikkust peab mõistlikuks majandusminister Juhan Parts rohelise energia tootjatele senikaua, kui nad saavad riigi käest subsiidiumi.