Veskimägi: praegu on õige aeg elektrihinda tõsta
Eesti uudised, Energiakaubandus - etea september 11, 2010
Delhi, 11.09.2010
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi sõnul on elektrihinna tõus tarbija jaoks investeering tuleviku väiksematesse elektriarvetesse – reguleeritud hind on tema sõnul toonud kaasa aastaid tegemata hädavajalikke investeeringuid.
Lähtuvalt Eesti elektrimajanduse arengukavast tuleb Eleringil aastatel 2010–2014 elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks investeerida kokku ligi 7 miljardit krooni.
Olulisimad investeeringud on Estlink 1 väljaostmine, Eesti ja Soome vahelise ühenduse Estlink 2 ning avariireservjaamade rajamine. Nende investeeringute finantseerimise tagamiseks oleme esitanud konkurentsiametile taotluse suurendada võrgutasu kolme aasta jooksul keskmiselt 1,24 s/kWh aastas. Kusjuures võrgutasu tõusu põhjustavad ainult investeeringute ja varadega seotud komponendid, Eleringi enda kulud vähenesid 2010. aastal 72 miljoni võrra.
On selge, et äriühingule esitab selline järsk investeeringute kasv ning varade mahu kahekordistamine suure väljakutse, eriti finantseerimise osas. Finantseerimise teeb eriti raskeks investeeringute järsk kasv aastatel 2011-2013. Meil pole erilisi võimalusi investeeringute ühtlustamiseks, kuna kõik suurinvesteeringud tuleb ellu viia planeeritud aastatel. Nende investeeringute tegemiseks tuleb Eleringil astatel 2011–2013 laenata ligi 2,7 miljardit.
Hinnatõus toob hinnavõidu?
Seega Eleringi investeeringute poolt põhjustatud hinnatõus 1,24 senti ei ole võrreldes selle hinnavõiduga, mida tarbijad saavad näiteks Estlink 2 olemasolul, märkimisväärne. Arvestades potentsiaalset elektritootmise defitsiiti peale 2016. aastat Eestis, siis ilma ühenduste olemasoluta, kus nõudluse katteks saaks elekter voolata naaber-elektrisüsteemidest Eestisse, saaks hind tarbijale olema oluliselt kõrgem.
Neid investeeringuid mitte tehes on sama efekt, kui hoiad kokku ja autole
mootoriõli ei osta, aga pärast pead tegema mootori kapitaalremondi või käima jala. Seega see ei ole tõesti ka tarbijale kulu vaid investeering tuleviku väiksematesse elektriarvetesse.
Reguleeritud hind tähendab aastaid tegemata investeeringuid
On käidud välja analüüs, et vabaturul võib hind tõusta 25%. Rääkides tänasest reguleeritud hinnaga elektrist, on oluline teada, et reguleeritud hind on Eestis mõjutatud CO2 emissioonihinnast ja kodumaiseks tarbimiseks Eesti Energia eraldatud kvoodi tõttu on seda olnud võimalik sisuliselt keskkonna-dumpingu hindadega tarbijatele müüa.
Teine aspekt on see, et reguleeritud hinna baasilt on aastaid tegemata investeeringud uude tootmisse. See on viinud meid olukorda, kus lähikümnendil on elektrimajanduses meil ees väga suured väljakutsed. Eleringi hinnangul ähvardab elektritootmisvõimsuste puudujääk alates 2016. aastast. On selge, et potentsiaalne tootmisvõimsuste defitsiit koos teadmisega, et Läti ja Leedu elektrisüsteemid on peale Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist defitsiidis juba täna, avaldavad elektrihinnale tugevat survet.
Eesti elektrituru avamise eesmärk on suurendada Eesti energiajulgeolekut ja ühendada meid kõigepealt Põhjamaade ja Balti energiaruumi kaudu lõpuks kogu Euroopa energiavõrku. Energiajulgeoleku kasvatamiseks on meil vaja läbipaistvat turgu, kus on palju tootjaid, kelle hulgast valida ja kus kujuneb aus elektrihind, milles sisalduvad ka vajaminevad investeeringud ja keskkonnakulu.