CO2 müük on taastuvenergia toetuse kärpe tõttu löögi all
CO2 kaubandus, Eesti uudised - etea oktoober 8, 2010
Edukalt CO2 kvooti müünud valitsus hakkab omaenda võttest ootamatult pikali kukkuma.
Eesti Päevaleht kirjutas eile, et valitsuses on tekkinud selge arvamuste lahknevus seoses nn rohelise energia toetuste kiire kärpimise plaaniga.
Lühidalt, ühel pool veelahet seisab IRL-i kuuluv majandusminister Juhan Parts, kes sooviks kiiresti elektri hinda tarbijate jaoks toetuste kärpimise teel alandada. Teisel pool on aga Reformierakond ja peaminister Andrus Ansip, kes kardavad, et korralikult läbimõtlemata kavatsusega kiirustamine võib vähendada Eesti usaldusväärsust investorite silmis. Kuigi Ansip ja teised „oravad” näevad samuti vajadust taastuvenergia toetuste süsteemi kohendada, ei taheta enne omapoolset analüüsi Partsi välja pakutud konkreetset lahendust toetada.
Olgu õigus kummal tahes, paraku on tekkinud olukord, kus valitsuselt ei tule selget sõnumit, mis võiks taastuvenergia toetustest edasi saada. Eesti Päevalehele teadaolevalt ilmnes eilsel valitsuse kabinetiistungil üpriski tähelepanuväärne tõsiasi, et selline segane olukord ähvardab ootamatute tagasilöökidega.
Nimelt esitleti eile ministritele kabinetinõupidamise väga kitsas ringis ülevaadet riigi tegevusest Kyoto kliimaprotokollis Eestile eraldatud CO2 saastekvootide ehk AAU-de müümisel. Nagu teada, on müük vaatamata paljudele vastunäidustustele läinud päris edukalt. Eesti on sel aastal olnud kitsal kvooditurul pea ainuke riik, kes on suutnud oma üleolevaid CO2 tonne müüa. Peaminister Andrus Ansip teatas valitsuse pressikonverentsil, et praeguseks on kvooti müüdud koos tuleviku optsioonidega koguni 2,5 miljardi krooni eest. Raskel ajal on see aidanud paberil kõvasti riigieelarve defitsiiti vähendada. Järgmisel paaril aastal, mil raha tegelikult käiku läheb, lubab see paljudele konkreetseid hüvesid – renoveeritud koolidest maakonnaliinide uute bussideni välja.
Ent kokkuvõtet teinud ametnikud tõid esile ootamatu tõiga, mis võib tulevikus avaldada halba mõju. Jutt käis konkreetselt kevadel Austriaga sõlmitud AAU-de müügi tehingust, millest saadud raha peaks kasutatama kohalike katlamajade tootmise tänapäevastamiseks ja tõhustamiseks.
Riik on kuulutanud selliseid investeeringuid teha soovivate katlamajade leidmiseks välja raha taotlemise voorud. Kuid nüüd järsku on täheldatud suurt huvi vähenemist.
Miks siis on esialgu palju huvi äratanud investeerimistoetus järsku palju ebapopulaarsemaks muutunud? Ministritele selgitati paraku, et peapõhjus usutakse olevat taastuvenergia toetuste tuleviku ümber valitsevas segaduses.
Paljud väiksemad ja keskmised kohalikud katlamajad kas juba toodavad peale soojuse ka elektrit või sooviksid tulevikus seda toota, sest soojuse ja elektri koos tootmist peetakse efektiivsemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Taastuvenergia toetusedki soodustavad seda: katlamaju haldavad ettevõtted, kes suudavad panna käima tõhusa elektri- ja soojatootmise, saavad praegu taotleda oma toodetavale elektrile dotatsiooni. Ehk sedasama taastuvenergia toetust.
Pole selget arusaamist
Kuid eks needki ettevõtjad vaatavad telerit ja loevad lehti. Ning arvatavasti just seetõttu, et neil pole selget arusaamist, mis taastuvenergia toetustest edaspidi saab, on otsustatud oma katlamajade moodsamaks ja tõhusamaks muutmise rahastamisega mitte kiirustada. Teisisõnu: ministrid said ootamatult teada, et huvi Austriale müüdud CO2 kvoodist saadud raha kasutamise vastu on järsult vähenenud.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ei soovinud eile detailselt valitsusele esitatud ja paljuski konfidentsiaalset informatsiooni kommenteerida. Kuid ta kinnitas laias laastus, et küsimus oli kabinetis üleval. „Me peame andma investoritele vajaliku selguse taastuvenergia toetuste tuleviku kohta ja julgustama neid,” märkis Tamkivi. Ta lisas, et valitsus peaks niipea kui võimalik andma kindla signaali, et taastuvenergiaga tegelemine jääb edaspidigi majanduslikult tasuvaks.
Asja teeb markantsemaks teinegi segadusest tulenev risk. AAU-de müügist saadud raha kasutamisel on oma kindel tähtaeg. Kyoto kliimakokkulepe ja selle alusel toimiv süsteem aegub 2012. aasta lõpus ja sellest tulenevalt peab kõigist CO2 kvoodi müügi tehingutest saadud raha olema samaks ajaks ära kasutatud.
Kui aga nüüd peaks selguma, et Eesti poolt Austriale välja pakutud nn roheline projekt ehk katlamajade renoveerimine jääb pikalt toppama, võib see avaldada mõju tulevastele CO2 kvoodi müügi tehingutele, mida valitsus tahaks teha. Eeldatavasti uuriksid vähesed kvooti osta soovivad riigid väiksemagi viperuse ilmnedes kaks korda tähelepanelikumalt, kas Eesti ikka suudab raha kasutada nii, nagu ta tehinguid tehes lubab.
Ansip hurjutas Eesti Energiat
•• Elektri hind ja selle tõus ei leidnud eile käsitlemist ainult taastuvenergia toetuste koha pealt. Peaminister Andrus Ansip kasutas valitsuse pressikonverentsil võimalust ja läkitas riigi energiaettevõtte Eesti Energia poole portsu kriitikanooli.
•• Ansip väljendas rohkesõnaliselt oma pahameelt Eesti Energia taotletava võrgutasude tõstmise pärast, mis oleks kergitanud kõvasti elektri hinda. „Kust kohast saab kellelgi tulla idee tõsta jaotusvõrkudele tasu siis 18,6 protsenti või mis ta iganes oli? Mis on juhtunud? 20 protsenti! Kas torm avas kellegi silmad või? Minu meelest täiesti mõeldamatu niisugune hinnatõusu küsimine üleüldse,” pahandas peaminister emotsionaalselt. „Ma arvan, et selline küsimine, see oli nahaalsus, lauslollus ja ma loodan, et sinna see jääbki.”
•• Ansip lubas Eesti Energia suured rahvusvahelised investeerimisplaanid valitsuses luubi alla võtta, sest tema meelest ei pea firma üldse silmas Eesti inimeste huve. „Minu meelest me peaksime tagasi pöörduma üleüldse Eesti Energia investeeringute kava ülevaatamise juurde.
•• Mulle meeldib Eesti Energia lennukus, mulle meeldib Jordaania, Maroko, Kasahstan, USA. Tuleks mõelda ka sellele, mis Setost Saareni sünnib. Seda tuleks tõsiselt mõelda, mitte küsida 20-protsendilist hinnatõusu,” arvas Ansip.