• Eesti

Elektri eksport ulatus septembris 64 protsendini sisetarbimisest

Eesti uudised, Energiakaubandus - eteap October 27, 2010

BNS, 27.10.2010

Süsteemihalduri Elering andmeil ulatus Eestist septembris eksporditud elektri kogus 64 protsendini Eesti sisetarbimise mahust.

Eleringi teatel ulatus elektri sisetarbimise maht septembris 571 gigavatt-tunnini ja eksport 366 gigavatt-tunnini.

Sisetarbimise septembri maht kasvas aastatagusega võrreldes neli protsenti. Sama suur oli tarbimise mahu kasv ka üheksa kuu kokkuvõttes. Kliendigruppide lõikes jätkus augusti trend – suurtarbijate tarbimine vähenes, samas jaotusvõrguettevõtjatega liitunud klientide tarbimine suurenes, märkis Elering.

Eesti siseriiklik elektritootmine kasvas võrreldes eelmise aasta sama ajaga septembris 41 protsendi võrra, moodustades 835 gigavatt- tundi. Toodangukoguste suurenemise peamine põhjus on impordi kadumine Leedust seoses Ignalina tuumaelektrijaama sulgemisega. Eelmise aasta septembris imporditi Leedust üle 232 gigavatt-tunni elektrienergiat.

Taastuvenergia toodang ulatus septembris 9,9 protsendini kogu toodetud elektrienergia kogusest, moodustades 56 gigavatt-tundi.

Septembri siseriiklikust tarbimisest osteti ligi 38 protsenti elektribörsilt ning ligi 49 protsenti toodetud elektrist müüdi elektribörsile.

Elektrienergia 366 gigavatt-tunnini ulatunud ekspordist septembris läks 51 protsenti Lätti, 31 protsenti Leetu ning 19 protsenti Soome.

Elektrienergiat imporditi augustis kokku 92 gigavatt-tundi, millest 25 protsenti osteti Lätist, üks protsent Leedust ja 73 protsenti Soomest. Piiriülese kaubanduse suurim muutuja oligi import Soomest, mille põhjustas öötundide odav tootmishind Põhjamaades ning samuti tugev defitsiit Lätis ja Leedus, märkis Elering.

Jätkuvalt tagavad Läti ja Leedu oma siseriiklikku tarbimist elektrienergia impordiga – Lätis moodustas import septembris 41 protsenti siseriiklikust tarbimisest, Leedus ulatus imporditud elektrienergia osa Eleringi teatel koguni 70 protsenti kogutarbimisest.

Kokku oli Baltimaade elektrisüsteemide saldo negatiivne 529 gigavatt-tunniga. Üheksa kuu kokkuvõttes on Baltikumi tootmine vähenenud 10 protsendi võrra ja tarbimine kasvanud kuue protsendi võrra.

Tõhusa koostootmise režiimil toodetud toetatava elektrienergia koguse kasv võrreldes augustiga on tagasihoidlik ja toodang oli kokku 9,6 gigavatt-tundi. Sügise tuleku ja ilmade jahenemisega on Eleringi hinnangul ette näha soojuskoormuse kasvu, mis võimaldab ka elektri- ja soojuse koostootmisjaamadel efektiivselt energiat toota ning sellest tulenevalt tõhususe.

Tuulikute toodang moodustas septembris 28 gigavatt-tundi, kasvades kuuga 59,4 protsenti. Kasvu peamiseks põhjuseks on soodsad tuuletingimused. Selle aasta üheksa kuuga on tuulikud tootnud kokku 180,3 gigavatt-tundi, võrreldes 122,3 gigavatt-tunniga aasta varem samal ajal.

Tuulikute toodangu kasvu peamiseks põhjuseks on süsteemiga liitunud tuuleparkide tootmise suurenemine. Möödunud aasta jooksul liitunud tuuleparkide võimsus praktiliselt kahekordistas süsteemiga liitunud tuuleparkide koguvõimsuse. Praegu on tuuleparkide võimsus kokku 148 megavatti.

Biomassist toodeti möödunud kuul 26 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis on 64 protsenti enam kui kuu varem. Peamiseks tõusu põhjuseks on soojuskoormuse kasv kaugküttesektoris. Oluline on Eleringi teatel, et septembris ei olnud veel töös Balti elektrijaama koostootmisplokk, mille tööle hakkamisel on ette näha biomassist toodetud elektrienergia osakaalu järsku tõusu järgmisel kuul.

Taastuvenergiast toodetud elektrienergia toetuse taotlusi on septembris toodetud elektrienergia eest esitatud 39,7 miljoni ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse taotlusi on esitatud 4,8 miljoni krooni ulatuses.

Vaata ka

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes