• Eesti

Uued videod

Tsitaat

TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura 11.05.2012 Vikerraadio Reporteritunnis: „Üheks Eesti suurimaks väljakutseks on muuta transpordi sektorit. Meie olemasoleva ja muutliku tuuleenergia baasil on võimalik sellele rajada kogu transport. Kas see on vesiniku tootmise või otse akude laadimise kaudu, aga see kõik on olemas ja see tuleb. Küsimus on millal.“

Elering: Eesti peab suurendama elektritootmise avariireserve

Eesti uudised, Energiakaubandus - etea oktoober 7, 2010

BNS, 07.10.2010

Riigile kuuluv elektrisüsteemihaldur Elering selgitas kommentaaris uue avariireservelektrijaama ehitamisele, et Eesti-Soome teise elektri merekaabli valmimise järel peaks piiriülest koostööd arvestamata Eestis olema avariireserve 650 megavati ulatuses.

Tootmisreservid on muu hulgas vajalikud selleks, et katta ühenduse väljalangemisel tekkiv võimsuse puudujääk.

Avariireservi suuruse vajaduse arvestamisel teeb Elering koostööd Venemaa, Valgevene, Läti ja Leedu elektrisüsteemihalduritega. Igal süsteemihalduril on kohustus hoida teatavat hulka avariivõimsusi.

Teiste riikidega ühiselt avariireserve hallates on Eleringi sõnul võimalus ise ehitada oluliselt vähem avariivõimsusi ja sellega säästa elektritarbijat finantskoormusest, mis kaasneks läbi võrgutasu tõusu nende jaamade ehitamisel.

Hetkel on Eleringil kuni 2013. aasta märtsi lõpuni sõlmitud avariireservide leping Latvenergoga. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kommenteeris, et võrreldes avariireservi hoidmisega Lätis on enda jaamade rajamisel avariielektri hind Eesti tarbijatele tulevikus odavam ning olukorras, kus nii Läti kui Leedu on sügavas energiadefitsiidis, tõstab valmisolek ise avarii korral elektrit toota oluliselt meie energiajulgeolekut.

Elektrimajanduse arengukava näeb ette varustuskindluse tagamiseks 2018. aastaks ette avariielektrijaamade olemasolu kuni 600 megavati ulatuses.

Elering kuulutas äsja välja hanke kiiresti käivitatava avariielektrijaama ehitamiseks. Avariireservelektrijaamad on mõeldud kasutamiseks elektrisüsteemi avariide korral ja igapäevaselt nad elektriturul ei osale. Projekti kogumaksumuseks on ligikaudu kaks miljardit krooni.

Kiisale rajatava elektrijaama esimene etapp 100 megavati ulatuses peaks valmima aastal 2013 ja teine 150-megavatine etapp aastal 2014.

Avariijaama asukoha eelisteks on Kiisa alajaama tugevad ühendused kõrgepingeliinide kaudu teiste sõlmalajaamadega üle Eesti. Tänu tugevatele ühendustele Harjumaa ja Tallinna alajaamadega, aitab planeeritav avariireservelektrijaam tõsta ka Eesti suurima tarbimisega piirkonna varustuskindlust, märkis Elering.

Vaata ka

Lisa kommentaar

« »