Energiajulgeolek odavaima võimaliku hinnaga
Eesti uudised - etea oktoober 12, 2010
Põhjarannik, Kalle Palling (Riigikogu liige/Reformierakond), 12.10.2010
Reformierakonna energiapoliitika eesmärk on Eesti energiajulgeoleku kindlustamine odavaima võimaliku hinnaga Eesti tarbijatele ja keskkonnale. Kindel, taskukohane ja puhas energiavarustus tugevdab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning loob eeldused suuremaks majanduskasvuks ja uute töökohtade tekkeks.
Kuna me oleme juba praegu osaliselt integreeritud põhjamaade elektrienergiaturul Nord Pool ja aastast 2013 juba täielikult, siis eeltoodu saavutamiseks on mitmeid võimalusi. Olla ise tiiger ja toota parima hinnaga elektrienergiat nii endale kui ka teistele turuosalistele või loota parimale hinnale, mida pakuvad teised turuosalised. Eestil on mitmeid olulisi eeliseid nii põhjamaade kui ka Balti riikide ees, millest lähtuvalt näeb Reformierakond energeetikat Eesti arengu ühe võtmevaldkonnana mitte üksnes julgeoleku, vaid ka Eesti ekspordivõime kasvatamise seisukohalt.
Eesti on praegu unikaalses olukorras. Valikuvõimalusi on mitmeid. Reformierakonna programm pakub terviklikku lahendust energiajulgeoleku saavutamiseks. Varasemad edukad reformid maksukeskkonnas, naabritest soodsamad tööjõu- ja kapitalikulud, kõrgetasemeline haridus ja stabiilne poliitiline keskkond on väga olulised eeldused, olemaks ise tegija ka energeetikaturul.
Riikidevaheliste ühenduste loomine on Euroopa Liidu prioriteet. Eesti prioriteet peaks olema nende kaudu elektrienergia müümine. Estlink 1 valmis aastate eest ja Estlink 2 valmib aastaks 2012. Juba praegu oleme olemasolevat ühendust kasutanud peamiselt müügiks. Töökohad elektri tootmiseks asuvad Eestis. Samuti jääb Eestisse ka maksutulu. Seda suunda oleks mõistlik edasi arendada. Riik on turuplatsi korraldaja, kuid kindlasti on Eesti majandusele ja Eesti inimestele parem, kui maksimaalne kogus raha jääb Eestisse. Seda kas või läbi odavama elektrihinna.
Rahvuslik tuumaprogramm Eesti tuumajaama rajamiseks on Eesti energiasõltumatuse tagamisel võtmetähtsusega. Pikaajalise kindluse Eesti varustamisel soodsa hinnaga elektrienergiaga tagab 700-1000 MW võimsusega Eesti tuumaelektrijaam, mis riigi põhjaliku töö korral valmib 2022. aastaks. Eesti tuumaenergia programm peab sisaldama kohalike spetsialistide väljaõpet ning tagama maksimaalse ohutuse ja ausad turutingimused.
Tuumajaama rajamisele mõtlevad veel mitmed riigid peale Eesti. Jaam kerkib sinna, kus langetatakse esimesena poliitiline otsus. Eesti tuumajaamas võiks soodsa ja stabiilse elektrihinna tagamiseks ning töökohtade loomiseks 10-15% osaluse saada Eesti tööstuslikud elektritarbijad. Säärast skeemi on kasutatud Soomes ning loodud juurde sadu töökohti ja säilitatud tuhandeid. Selleks saavad energiamahukad tootmised elektrit omahinnaga ja neil tekib pikaajaline kindlus, et elektri hind ei tõuse. Pidev ebakindlus ja elektrihinna kõikumine teeb ettevõtted murelikuks ning motiveerib kolima oma tootmist Eestist väljapoole. Sellega kaoks aga suur hulk töökohti.
Põlevkivi ahjuajamisele tuleb eelistada meie olulisima maavara suuremat väärindamist. Praegused põlevkivielektrijaamad on aastatetagune pärandus, mis on oma elu ära elanud. Uute katelde rajamine võib osutuda ebamõistlikult kalliks, kuna süsinikukvoodi poliitika tulevik on endiselt segane.
Kordades mõistlikum on õlitööstuse arendamine ning Eesti unikaalse põlevkiviala-e tehnoloogilise oskusteabe eksport. Ka kodumaine vedelkütuste tootmine on oluline osa Eesti energiajulge-olekust. Kui praegust õlitootmist suurendada viis korda, oleme saavutanud piiri, kus Eesti suudab oma riigi vajaduste katmiseks vedelkütuseid ise toota. Esimeseks tõestuseks selle valdkonna teadmiste kõrgetasemelisusest on praegused Eesti Energia koostööprojektid Jordaanias, Marokos ja USAs.
Energiasääst on olulisim vahend väiksemate elektriarvete ja parima hinnaga elektrienergia saamiseks. Tuleb jätkata energiasäästuprogramme, mille tulemusel Eesti inimesed ja ettevõtted saavad oluliselt vähendada oma kütte- ja elektriarveid ning elada keskkonnasõbralikumat elu, muu hulgas laiendada neid programme ka väikeelamutele. Ka selles valdkonnas on Eestil võimalik olla teejuhiks parimate lahenduste väljatöötamisel. Ka riik peab näitama eeskuju, rajades uued avaliku sektori hooned maksimaalselt energiasäästlikena. Töö selleks juba käib.
Nii ühistransport kui ka igapäevased sõiduvahendid peavad arenema energia- ja keskkonnasäästlikumaks. Selleks sobilik lahendus on elektri- ja hübriidautod, milleks on vajalikud laadimiskohad suuremate keskuste ja elamupiirkondade juures. Inimeste väljaminek kütusele väheneks kordades.
Meie prioriteediks peab olema ühenduste loomine ja nende kasutamine vahendina elektrienergia ekspordiks. Oluliselt tuleks suurendada Eesti energiatootmise ja -tarbimise portfellis kodumaiste taastuvate energiaallikate (puit, vesi, tuul, olmejäätmed, põllumajanduse tootmisjäägid, päike) osakaalu ning vähendada suure süsinikujäljega energiaallikate osakaalu. Avarii- ja reservvõimsus-te kavandamisel tuleb eelistada energiaallikate mitmekesisust ning pikaajalist konkurentsivõimet, sealhulgas Euroopa keskkonnapoliitika valguses.
Kokkuvõtvalt on praegu oluline olla uuenduslik ja mitmekesine energiajulgeoleku saavutamisel. Võimalikult lai valik meie energiatootmise portfellis tagab parima hinna meile kõigile. Maksimaalne energiasääst tagab meile väiksemad küttearved ja puhtama elukeskkonna.