Esialgsed tuuleparkide alad valiti välja
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea oktoober 12, 2010
Pärnu Postimees, 12.10.2010
Pärnumaal on esialgu välja valitud 37 piirkonnas 66 kohta, kuhu arendajad võiksid elektrituulikuid püstitada.
Need paigad on valitud käimasoleva maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringu käigus ja näha kaardile kantud esimeses eskiislahenduses, mida ühtlasi saab vaadata maavalitsuse veebikülje kaudu leitavast portaalist.
Kuna sobivaid tuulepargialasid valivad neli läänepoolset maakonda korraga ja koos, on seal peale Pärnumaa kaardid Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa võimalike tuulepargialade kohta. Neist Pärnumaa on tuulikutealadega kaetud kõige tihedamalt.
Hiiumaa kaardilt leiab näiteks vaid neli arendusala saare keskel, Saaremaalt kuus ala, Läänemaalt viis ala Lihula ümbruses ja veel viis hajali kogu maakonnas.
Planeeringu konsultandi, Hendrikson & Ko juhatuse liikme Kuido Kartau sõnutsi võib see olla tingitud sellest, et Pärnumaal on selleks objektiivsed väljavaated või on siinsed omavalitsused suhteliselt tuuleenergiasõbralikud.
Tuulikud turbaväljadele
„Pärnumaal on mitu projekti päris kaugele jõudnud juba enne teemaplaneeringu alustamist. Näiteks on Sauga vallas üldplaneeringuga palju asju ära arutatud ja see planeering mõnes mõttes konstateerib olukorda,” märkis Kartau.
Pärnumaale on veel iseloomulik, et pindalalt suurimate tõenäoliste tuulepargialadena on välja pakutud kaks ligemale 3000hektarist turbavälja, mida saab kasutada pärast nende ammendumist, Lavassaare ja Tootsi lähistel. Esimene jääb Halinga ja teine Vändra valla territooriumile.
Kartau möönis, et ehituslikult võib see olla keeruline ega ole kindel, kas sinna üldse tahab keegi tuulikuid püstitama hakata, kuid võimalus on välja pakutud, kuna nende aladega tuleb edaspidi niikuinii midagi ette võtta.
Peale Tootsi ja Lavassaare turbavälja on välja pakutud tuulepargialad Koonga, Halinga, Vändra, Saarde, Surju, Audru ja Varbla piirkonnas. Koonga valla Oidrema piirkonna lähedale jääb Läänemaale kavandatav tuulepargiala.
Sauga vallas ühtivad tuulepargid valla üldplaneeringu ja Paikuse vallas teemaplaneeringu käigus valitud aladega.
Häädemeeste ja Tahkuranna vallas on ära märgitud arendajate ettepanekud, millel ei ole valla toetust.
Kartau väitel valis konsultant kõik alad Pärnumaal välja tuulikute rajamist piiravate kriteeriumide ja sobivusanalüüsi alusel ja konsulteeris seejärel omavalitsustega. Ta rõhutas, et tegemist on algsete piirkondadega, mida omavalitsused saavad täpsustada ja muuta ning mille suhtes on oodatud elanikegi arvamused.
Olgugi et juba täna toimub Pärnu maavalitsuses teemaplaneeringu avalik arutelu, saab Kartau kinnitust mööda oma ettepanekuid ja vastuväiteid esitada ka pärast seda.
Samuti võib piiranguid lisanduda ja alasid vähemaks jääda kestva keskkonnamõjude hindamise käigus.
Vallad lähtuvad eri kaugusest
Et tuuleenergeetika tehnoloogia areng on olnud väga kiire ja üsna ettemääramatu, on planeeringus arvestatud üldjoontes toru-torniga horisontaalse võlliga kolmelabaliste elektrituulikutega, mille torni maksimumkõrgus on 175 meetrit ja rootori diameeter 150 meetrit, mis tähendab tuuliku kõrguseks kõige rohkem 250 meetrit.
Silmas peetakse üldjuhul üldisesse elektrivõrku ühendatavaid elektrituulikuid võimsusega alates 500 kilovatist. Väiksema võimsusega tuulikuid teemaplaneeringus ei käsitleta. Samuti ei puudutata seal merealasid, kuid merre markeeritakse võimalikud ülekandeliinide põhimõttelised asukohad.
Tuuleparke tõenäoliselt välistavate kriteeriumidena arvestati elamuid, asustus- ja puhkealasid, kaitstavaid loodusobjekte, suuri infrastruktuuriobjekte, nagu kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudteed, gaasitorud ja telekommunikatsioonimastid, samuti riigikaitselisi objekte, veekogusid, kalmistuid ja lennuvälja.
Kohalike omavalitsuste seisukohti aluseks võttes lähtuti elamualade ümber kahekilomeetrisest puhveralast Hiiu maakonnas ja Läänemaal Martna vallas, mujal Läänemaa omavalitsustes, Saare- ja Pärnumaal oli see kilomeeter. Erand on Vändra vald, mis oli valmis lähtuma 500meetrisest puhveralast.
500 meetrit oli konsultandi pakutud algne lähtekaugus. „Mis ei tähenda, et 500 meetri kaugusele elamust pannakse tuulik, vaid omavalitsused lähtuvad planeerimises 500 meetrist ja siis täpsema planeeringuga selgub, on see kaugus lõpuks kilomeeter, 600 meetrit või midagi muud,” täpsustas Kartau.
Ta lisas, et Sauga vald on jõudnud konkreetsete arendajate soovide ja sellest lähtunud elanike arvamustega ülejäänutest kaugemale, see tähendab juba täpsemat tuulepargiala piiride lahendust ja elanike nõusolekul võib seal tuulik tulla kilomeetrist oluliselt lähemale.
Konsultandi väitel ei tähenda tuulepargialade valik maakondliku teemaplaneeringu käigus seda, et kuskil mujal tuulikuid püstitada ei tohiks, kuid valitud alad on eelistatud ja mujal tuulepargi arendamine on tulevikus keerulisem.
„Praegu on mõte see, et sinistel (kaardil, toim) aladel võib minna edasi täpsema planeeringuga, aga väljaspool seda oleks ka ühe suure tuuliku püstitamine maakonnaplaneeringut muutev lahendus,” selgitas Kartau.