Hanila taotleb endale osa tuulepargitulust
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea oktoober 14, 2010
Lääne Elu, 14.10.2010
Hanila vald tahab pöörata ühe osa tuuleparkide toodetud tulust kohaliku elu arendamisse. Hanila vald loodab sõlmida kokkuleppe oma valla tuuleparkidega, et kohalik kogukond hakkaks saama osa tuule toodetud tulust, kuid Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatus peab sellist kava absurdseks.
Hanilas on asutatud mittetulundusühing Hanila Valla Toetusgrupp. Selle idee on, et üks osanik on vald, teisteks osanikeks oodatakse valla territooriumil asuvaid tuuleparke.
Nelja Energiaga on juba lepe, et nende poolt läheb juhatusse kaks inimest, selgitas Hanila vallavanem Arno Peksar. Teiste tuuleparkidega käib läbirääkimine.
Mittetulundusühingu mõte on, et osanikuks hakanud tuulepargid kannavad teatud osa toodetud energia müügitulust ühingule. Sellest hakatakse välja andma stipendiume, toetatakse kohalikke seltse jne. Raha jagamisel saavad kaasa rääkida kõik MTÜ osanikud, st tuulepargid.
Kui palju tuuliku pealt maksma peaks, on läbirääkimise küsimus, ütles Peksar. Ta eeldab, et MTÜ saab pool senti toodetud kilovatt-tunnilt ehk viis krooni megavatilt.
„Sendid hakkavad kukkuma, kui ka teised pooled kirjutavad alla finantseerimislepingule,” ütles Peksar. Tema hinnangul võiks MTÜ saada aastas 600 000 kuni miljon krooni.
Noarootsi vallavanem Aivar Kroon on avaldanud arvamust, et Aulepa tuulepark võiks vallale maksta iga toodetud kilo-vatt-tunni eest kaks senti.
Hanila vald võttis eeskuju Lääne-Virumaalt, kus Nelja Energia Viru-Nigula tuulepark jagab oma tulu kohaliku kogukonnaga.
Tuulest nagu ka hakkpuidust ja veest toodetud energia saab riigilt toetust 84 senti kilovatt-tunni pealt.
Vald võiks saada hoopis osa elektriaktsiisist
..Maksustamine on absurdne,” laitis ideed Tuuleparkide Assotsiatsiooni ja Hanilaski tegutseva Skinest Energia juhatuse liige Roman Ait. Tema sõnul püsib tuuleenergia üksnes taastuvenergia toetusel. Toetuse najal püsti seisvat ettevõtet uuesti maksustada oleks riigitoetuse ümberjaotamine.
„See toiduahel ei ole õige,” ütles Ait. Õigem oleks elektriaktsiisi kaudu valdu toetada.
Tuuleparkide omanikke, arendajaid ja tuulikute valmistajaid ühendav Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon on välja töötanud ettepaneku rahandus-ja majandusministeeriumile, et riik maksaks osa elektriaktsiisist kohalikule omavalitsusele. Praegu läheb kogu aktsiis riigikassasse.
Ait nägi praeguses algatuses veel üht halba tahku, võimalust korruptsiooniks. Ametnik saab tuulepargiga manipuleerida ja hüvesid välja pressida — „Või muidu teeme teile sellise maksu, et…”.
„See peaks olema riiklikult reguleeritud, mitte et igaüks hakkab põlve otsas seadusi välja mõtlema,” toonitas Ait.
Skinest ootab aktsionäride arvamust
Liitumise kohta Hanila Valla Toetusgrupiga ütles Ait, et selline ettepanek on neile tulnud.
„Tahame teada eesmärke, liikmeid, põhikirja,” ütles Ait. „Kui aktsionärid ütlevad, et see asi on huvitav ja sellel on tulevikku, astume liikmeks.”
Ait ütles, et vabatahtliku sponsorluse tarvis pole vaja MTÜsid asutada: ..Oleme Hanila valda varemgi toetanud: merepäevade korraldamisel ja aidanud jõuluvanal lastele jõulupakke teha.”
Roman Ait: Tuuleenergia pole ülemakstud
Kas riik maksab tuuleener-geetikale liiga suurt toetust?
Roman Ait, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse liige: See on demagoogia, tuuleenergeetika ei ole ei peale- ega ülemakstud. Ka konkurentsiameti analüüs oli ekslik, sest seda tehti kolme kõige vanema tuulepargi näitel, arvestamata jäeti, et need käivitati ajal, mil liitumine oli odav. Esimestel alustajatel olid ka kõige soodsamad asukohad.
Mida aeg edasi, seda kallimaks tuulepargi püstitamine ja pidamine läheb. Elering tõstab liitumistasu, elektri omahind ja ehitusmaterjal kallineb.
Toetust ilmselt siiski muudetakse, aga loodan, et kõige vähem puudutab see tuuleenergiat. Kõige rohkem kaotavad ilmselt koostootmisjaamad, sest nemad on suurimad taastuvenergia toetuse saajad. Muhu makstud taastuvenergia toetusest on tuulepargid saanud ainult 21%, tuulikuile maksti toetust 92 miljonit krooni. Suurema osa taastuvenergia toetusest saavad suured koostootmisjaamad: Tartu Anne SEJ, Väo SE J, Narva elektrijaamad. Nemad söövad ära suurima piruka 2010. aasta ligi 850 miljoni krooni suurusest taastuvenergia toetusest.
Kui atraktiivne on Läänemaa tuuleparkide püstitajaile?
Läänemaa ei ole tuuleparkidele ahvatlev seni, kuni ei nüüdisajastata kohalikke ülekandevõrke. Miks muidu on ainult Hanilas ja Aulepas tuulepargid? Sest need on kohad, kus on võimsad võrgud. Tuuleparki rajada võrkudest kaugele ei ole majanduslikult võimalik.