Kas valitsus parseldab maha ka selle viimase?
Eesti uudised - etea oktoober 8, 2010
Meie Maa, 08.10.2010
1991. aastal loodi Erastamisagentuur ja suure hulga ettevõtteid müüs riik võileivahinnaga, sest puudus oskus majandada, juhtida ja turundada ning üldist saamahimu arvestades ka tahe pisutki ettepoole mõelda.
Analoogiliselt on Eesti majandus libisenud väliskapitali kätte ka XXI sajandil ja seda eriti 2007. aasta majanduskriisist alates. Eesti finantsringlust kontrollib juba aastaid Rootsi pangandus, hulk kinnisvara ja töötleva tööstuse vallasvara on Rootsi pankade omanduses “tänu” Eesti Panga tegevusetusele aastatel 2005–2007.
Nüüd on riigikogus uus Eesti majanduse õõnestamise plaan: nimelt kui 2004. aastal kehtestati taastuvenergia toetus, siis hakkas nimetatud valdkond järk-järgult tuure koguma ja kasvama. Nüüd, kus on majanduskriis ja valimised ukse ees, antakse valijatele signaal, et alandame taastuvenergiale määratud toetusi, et saada valdavalt rahva toetus.
Valitsus kahjuks aga ei oska prognoosida (seal tegeldakse ennustamisega), mis saab siis, kui riigikogu toetusi alandab. Esiteks nii kohalike kui välisinvestorite usaldus Eesti kui riigi suhtes kaob, sõltumata sellest, et meil on euro ja me oskame riigieelarvet juhtida. Leedu näiteks on sõltumata eurost saanud juba kaks suurt välisinvesteeringut, Eesti aga mitte midagi.
Teiseks liiguvad Eesti taastuvenergia ettevõtted taas rõõmsasti Rootsi pankade valdusesse.
Rahvaliidu seisukoht on, et toetustega ei mängita. Muudatused ei tohi puudutada olemasolevaid ega pooleliolevaid-rajatavaid taastuvenergia ettevõtteid. Riigikogu võib vastu võtta seaduse, et alates 1. jaanuarist 2012 saavad kõik uued taastuvenergiatootjad toetusi uute reeglite alusel. See oleks aus ja konkreetne ning ühtlasi kindel signaal investoritele, et selge – peame hoogu.
Riigikogu peaks hoopis vähendama elektrienergia aktsiisi vastava taastuvenergia toetuse võrra. Mõelgem ise, mis signaali me anname maailma investoritele, kui kord toetame, kord ei toeta, kord kehtestame soodustused, siis likvideerime need, lubame, ei luba. Investorina mina sellisesse riiki investeerida ei taha, kus ei tea, mis homme jälle ees ootab.
Kui riigikogu alandab taastuvenergia toetust, siis on õigusliku ootuse printsiibiga võimalik seda kompenseerida ju järgmiselt: hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid ja biogaasijaamad ei paiska keskkonda CO2. Järelikult tuleb nendele iga toodetud kW/h eest anda CO2 kvooti.
Euroopa Liit on selgelt väljendanud meilegi sajandite jooksul tuntud tõsiasja, et Eesti klimaatiline asukoht on suurepärane veise- ja seakasvatuseks. Praegu on põllumehel võimalik sõnnik ja läga toimetada biojaama, osaleda ettevõtluses ka sel viisil ja suurendada põhikarja.
Kui nüüd bioenergia toetus kaob, on selge, et põllumehed on vastavalt eurodirektiividele kohustatud otsekohe hakkama ehitama läga- ja sõnnikuhoidlaid – see oleks aga selge samm tagasi ja kust peaks vajalik raha tulema? Võlaorjus vaid suureneks ja eks paljud mõtleksid ka lõpetamise peale, see omakorda ei oleks ainult ettevõtluse, vaid paljudele eluküsimus.
Biogaasijaamade rajamata jätmisega jätkame järeltulevate põlvede arvelt põlevkivi põletamist. Biomassi ressurss on piiratud, sest meil puuduvad Euroopa nõuetele vastavad läga ja sõnniku hoiustamise võimalused. Seega – kas ka loomakasvatuse arengule pikaks ajaks piir ette!?