Kuue kuuga on elektribörsilt ostetud kogused kolmekordistunud
Eesti uudised, Energiakaubandus - etea oktoober 18, 2010
BNS, 18.10.2010
Eesti põhivõrguettevõte Elering teatas, et kuue kuuga on elektribörsilt ostetud kogused kolmekordistunud - 133 gigavatt-tunnilt aprillis 393 gigavatt-tunni septembris.
Samal ajal on Eleringi hinnangul toimiva konkurentsituru tagamiseks jätkuvalt suur vajadus täiendavate kauplejate lisandumise ja uute ühenduste rajamise järele.
Septembris moodustas elektribörsi kaudu ostetud elektri hulk Eesti siseriiklikust tarbimisest 38 protsenti.
Eesti elektriturg on vabatarbijatele avatud alates tänavu aprilli algusest. Kuue kuu kokkuvõttes on elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) Estlinki hinnapiirkonnast ostetud 1,93 teravatt-tundi elektrienergiat. Elering märkis, et ligi 40 protsenti Eesti hinnapiirkonnas ostetud elektrist liigub edasi Lätti ja Leetu.
Müüdud kogused on suurenenud poole aastaga 23 protsendi võrra, 10,3 gigavatt-tunnilt aprillis 13,4 gigavatt-tunnini septembris.
Eestist osaleb NPS-i elektribörsil üheksa turuosalist, Lätist ning Leedust kaks. Vabatarbijaid on Eestis kokku 258, turul tegutseb neli bilansihaldurit.
Eleringi hinnangul on turu suurim probleem vähene likviidsus, mida põhjustab Eesti hinnapiirkonna suhteline isoleeritus. Eestil on väga piiratud ühendusvõimsused teiste NPS-i hinnapiirkondadega. Eesti ja Soome vahel kulgev 350-megavatise võimsusega merekaabel Estlink 1 on Eleringi teatel enim koormatud ühendus regioonis ning vajadus Estlink 2 järele on suur. Eleringi hinnangul võimaldaks Estlink 2 Põhjamaade tootjatele-kauplejatele ligipääsu Eesti turule.
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on kindlasti oluliseks edasiminekuks asjaolu, et alates septembri keskpaigast anti kogu Estlink 1 võimsus elektrituru käsutusse. “See tõstab oluliselt elektrituru likviidusust ning avardab võimalusi regioonidevaheliseks elektrikaubanduseks,” ütles Veskimägi.
Elering märkis, et Eesti hinnapiirkonna esimese kuue kuu statistikat jälgides on näha suund ostukoguste suurenemisele, samas ei ole suurenenud proportsionaalselt müügikogused. See annab märku suurest elektridefitsiidist Lätis ja Leedus ning on pidev risk elektribörsi hinnale, kui pakkumine peaks järsult langema. Veskimägi lisas, et nõudluse kasvamisel Eesti elektrisüsteemis seoses ilmade jahenemisega kasvab oht, et nõudlus ja pakkumine ei lähe kokku.
“Analüüsime erinevaid võimalusi küsimuse lahendamiseks ning riskide maandamiseks. Senisest veelgi aktuaalsemaks on tõusnud küsimus Läti ja Leedu NPS-i hinnapiirkondade avamisest, mis tagaks, et regiooni elektrinõudluse katmiseks osaleksid turul kõik kasutatavad tootmisvõimsused nendes riikides,” ütles Veskimägi.
Kuna regiooni negatiivne tootmissaldo suurendab Eestis hinnasurvet, tuleb Eleringi hinnangul tõsiselt tegeleda regiooni uute tootmisvõimsuste rajamise küsimustega.
Kuue kuu keskmine elektrihind oli Estlink hinnapiirkonnas 38,21 eurot megavatt-tunni kohta. Kõige odavam oli hind mais, 34,81 eurot megavatt-tunni kohta ja kõige kallim augustis, 56,62 eurot megavatt- tunni kohta.
Kuue kuuga on muutunud elektri liikumise suund Estlink 1 merekaablis. Aprillis liikus energiat Soome 175 gigavatt-tundi ja Soomest Eestisse vaid üks gigavatt-tund. Septembri lõpuks oli erinevus Eestist Soome ja Soomest Eestisse suunduva energia vahel kaheksa gigavatt-tundi.
Ühtlustumise põhjus on Eesti ja Soome hinnapiirkonna hinnaerinevuse vähenemine. Hindade tasandumist põhjustab Eleringi hinnangul eelkõige elektri eksport Eesti hinnapiirkonnast Lätti ja Leetu, samuti on paljudel tundidel Soomes odavamad tootmishinnad.
Nord Pool Spoti Eesti hinnapiirkonnas käivitus oktoobri alguses täies mahus läbipaistvusmeetmete pakett ning kiirete turuteadete saatmine muutus turuosalisele kohustuslikuks. 19. oktoobril liitub NPS-i Eesti piirkond päevasisese elektrituruga Elbas.