Millest elektrit teeme?
Eesti uudised - etea oktoober 20, 2010
Põhjarannik, Jüri Utt. 20.10.2010
Elektrienergia vajaduse prognoosimine pikema aja peale ette on i paras pähkel. Ent seda tuleb ikkagi kas või ligikaudu teha, sest kuidas muidu saaks kavandada investeeringuid. Nagu sedagi, millistest allikatest me tulevikus elektrit toodame.
Eesti elektrienergia vajadus tulevikus päris kindlasti suureneb, ent kui palju ja kas on mõistlik kõik ise toota või on soodsam osa elektrit importida? Pealegi, energiaturu täielikul avanemisel tekivad hoopis uued tarbijate käitumist mõjutavad olukorrad.
Eestis toodetakse praegu üle 90 protsendi elektrienergiast põlevkivist. Kehtivate seaduste järgi on võimalik kaevandada põlevkivi tänasel päeval mitte rohkem kui 20 miljonit tonni aastas, mõne aasta pärast kuni 15 miljonit tonni aastas. Tänapäeval jätkuks 20 miljonist tonnist põlevkivist Eestile vajaliku elektrienergia tootmiseks, kuid tulevikus tuleks leida põlevkivielektri kõrvale ka rohkem muid võimalusi.
Elektrienergial on iga riigi jaoks strateegiline tähtsus. Seega oleks hea, kui meil oleks olemas vähemalt niipalju tootmisvõimsust, et suudaksime oma vajadused ise katta. Tegelikult võiks võimsust rohkemgi olla, sest ülejäägi müügiga teeniks riik raha.
Tänasel päeval toimub Eestis elav arutelu selle üle, kuidas tagada meie energiavajadused, kui põlevkivielektri osakaal seoses kasvavate kesk-konnakuludega hakkab vähenema.
Naftat, maagaasi ja kivisütt Eestis pole, hüdroenergiast elektri tootmise praktilised võimalused puuduvad, päikeseelektrijaamade rajamine on küsitav, kuna asume ekvaatorist kaunis kaugel.
Arvestatavas mahus jääbki kaks võimalust: taastuv energia, hõlmates eelkõige tuult, ja tuumaenergia.
Meie naabermaadest ehitab Soome viiendat tuuma-seadet, mille käivitus toimub aasta-kahe pärast, ja siis toodab Soome vaat et poole riigile vajalikust elektrienergiast tuumajaamades. Soome ametkonnad on andnud põhimõttelise nõusoleku ka kuuenda seadme ehitamiseks.
Pärast Tšernobõli avariid võeti Rootsis vastu otsus tuumaenergia kasutamise lõpetamise kohta. Aeg läks aga edasi ja alles hiljuti muudeti seda otsust, nüüd on võimalik jälle arendada tuumaenergeetikat. Ka Saksamaa valitsus otsustas pikendada olemasolevate tuumajaamade töötamise aega, olgugi et varasemate otsuste järgi ootaks neid lähiajal sulgemine.
Meile lähim, Venemaa tuumajaam asub Sosnovõi Boris, Narvast 50-60 km kaugusel. Seal töötavate tuumareaktorite analoogiga toimus avarii Tšernobõli tuumajaamas.
Päris kindlasti on Venemaa spetsialistid teinud suuri muudatusi tuumareaktori ehituses, reaktori juhtimises ja inimeste väljaõppes ning vaevalt reaktoritega selliseid avariisid enam juhtub. Järgmise kümne aasta jooksul asendatakse Sosnovõi Boris 4 reaktorist 2 uutega, nende võimsus on pisut suurem kui demonteeritavatel reaktoritel. Venemaal on plaan ehitada ka Kaliningradi oblastisse uus tuumajaam.
Tuumajaama ehituse otsustamine ja ka ehitamine nõuab ajaliselt päris palju aastaid. Mida kiiremini otsus vastu võetakse, seda kiiremini saab ka jaam valmis.
Meie lähinaabruses toimub tuumajaamade aktiivne laiendamine ja uute ehitus. Meie esialgu ainult arutleme. See meenutab lugu, kuidas üks vana mees ei suutnud kogu elu jooksul endale televiisorit osta, sest ootas aina uuemaid, paremaid ja soodsamaid mudeleid. Käis kogu selle aja jooksul naabri juures telesaateid vaatamas. Aga sinna minnes tuli iga kord külakosti kaasa võtta, mis lõppkokkuvõttes läks kordades rohkem maksma kui teleka hind.
Viimastel aastatel on Eestis käivitatud mitmeid koos-tootmisjaamu: Tartus, Pärnus, Tallinnas ja väiksemaid mujalgi. Eestis on paigaldatud ja töötab tuulegeneraatoreid koguvõimsusega umbes 150 MW.
Huvitaval kombel on ka Soomes peaaegu sama suur püstitatud tuulegeneraatorite võimsus, Lätis ja Leedus on see arv väiksem. Kavad on olnud vägagi suured. Näiteks ainuüksi Ida-Virumaale on avaldatud soovi rajada tuulegeneraatoreid koguvõimsusega ligi 500 MW.
Tõsi, praegu ei tööta Ida-Virumaal veel ühtegi elektrivõrku ühendatud tuulegeneraatorit, ent nende rajamine käib.
Tuulegeneraatorite toodetav elektrienergia hulk ei sõltu inimese tahtest. Tuuletu ilmaga ja väga tugeva tuulega tuulikud ei tööta. Sel ajal on vaja saada elektrienergiat kusagilt mujalt: teistelt elektrijaamadelt. Tuuleenergia akumuleerimise võimalused Eestis on minimaalsed. Kahjuks pole silma hakanud ühtegi tõsiselt võetavat tuulegeneraatoritest toodetava elektrienergia hinnaprognoosi.
Ehkki tuule- ja tuumaenergia sunnivad põlevkivienergeetikat tulevikus koomale tõmbama, ei tähenda see, et põlevkivi kaevandamine tänase päevaga võrreldes märkimisväärselt väheneks. 15 miljonit tonni aastas läheb ikka vaja ja võib vaat et puudustki tulla, kui arvestada, kui suuri õlitootmise kasvatamise plaane tehakse.
Küllap oleks tulevikus kõige parem, kui toodaksime elektrit enam-vähem võrdsetes osades põlevkivist, taastuvatest energiaallikatest ja tuumajõust.