Suuri tööstuslikke tuuleparke Hiiumaale ei tule
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea oktoober 5, 2010
Hiiu Leht, 05.10.2010
Kaks saare omavalitsust suuri tööstuslikke tuuleparke ei taha, üks ei saa ja kolmandasse pole mõtet ehitada – nii võiks kokku võtta Hiiumaa tuuleenergeetika teema-planeeringu praeguse seisu.
Neljapäeval ütles Emmaste volikogu tööstuslikele tuuleparkidele ühehäälse “ei”. Volikogu otsus, millele lisatakse viide mullu hiidtuuleparkide vastu kogutud enam kui 8000 allkirjale, läheb nüüd Hiiu maavalitsusele.
“Võtsime aluseks rahva arvamuse,” põhjendas Emmaste vallavolikogu esimees Avo Kail miks otsus just niisugune sai. Tema hinnangul pole vallas ka sobilikke maid, kus tuulegeneraatorid ehk tuugenid elamutest piisavalt kaugele jääks.
Juba varem oli Pühalepa vald otsustanud, et nemad oma maale tööstuslikke tuuleparke ei luba.
Sellega astusid need kaks Hiiumaa valda ühte ritta Surjuga Pärnumaalt, Vormsi, Noarootsi, Ridala ja Kullamaaga Läänemaalt ning Mustjala, Muhu ja Salme vallaga Saaremaalt, mille volikogud on juba teatanud, et ei soovi tööstuslikke tuu-geneid oma maale.
Piirang lubab kümmekond tuugenit
Neljas maakonnas, kus tuule-energeetika teemaplaneeringut koostatakse, pole eriti
Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa tuuleenergeetika teemaplaneeringu avalik arutelu toimub kolmapäeval, 13. oktoobril algusega kl 10 Käinas huvi- ja kultuurikeskuse väikeses saalis.
palju neid omavalitsusi, mis oleksid kehtestanud tuugenitele seadusega nõutust (600 m) suurema puhvertsooni.
Hiiumaa omavalitsuste liit oli siiski üksmeelne nõudmises, et elumajadele, kaitsealadele, teedele jms lähemale kui kaks kilomeetrit ei tohi suuri tuulegeneraatoreid ehitada. Veel laiem, viis kilomeetrit, peab puhvertsoon olema kaitsealuste musta toonekure ja kotkaste elupaikade ümber. Need nõuded jätsid tuuleelektrijaamadeta Kõrgessaare valla, kus on palju kaitsealasid.
Teisipäeval Hiiu maavalitsuse saalis peetud huvigruppide koosolekul arutati teemaplaneeringu esialgset eskiislahendust. Planeeringu koostaja Kuido Kartau firmast Hendrikson & Ko viis eskiisil sisse Käina vallavolikogu kahekilomeetrise puhvertsooni nõude. Selle tulemusel jäi kogu Hiiu saarele tuuleelektrijaamadeks sobilikku maad vaid sadakond hektarit, millele mahuks kümmekond tuulikut.
Hendrikson & Ko töötaja Marika Pärn tõdes, et nii väikese mahu pärast ei tasu arendajatel ilmselt tuuleelektrijaama rajama hakataja ka ei leidu maad, kuhu joonistada jaama jaoks vajalik elektrivõrguga liitumiskoridor.
Käina vallavalitsus oli olnud volikogust leebem ja pakkunud välja tuuleelektri jaamade ühekilomeetrise puhvertsooni.
Hiidlasi ei meelitanud ka raha
Koosolekul osalenud hiidlasi, kelle seas olid ka omavalitsuste esindajaid, jättis külmaks ka võimalik rahaline kompensatsioon. Välja käidud arvutuste kohaselt tooks ühe 2MW võimusega ja 750 MW aastatoodanguga tuulegeneraator omavalitsuse eelarvesse aastas 115 000 krooni ehk 7500 eurot.
Ainsad, kes planeeringu tulemusega rahul ei olnud, olid Hiiu maavalitsuse majadus- ja arenguosakonna juhataja Aare-Villu Kattel ja tuuleelektrijaamade arendajate esindajad Tuuliki Kasonen-Lins Tuuleenergia Assotsiatsioonist ja Andre Lindvest OÜst Nelja Energia.
Kattel väitis, et Hiiumaa kasvab aina rohkem metsa ja suurt midagi muud siin ei toimugi. Arendajate esindajad küsisid, kuidas kavatseb Eesti riik täita Euroopa Komisjoni ees võetud kohustust taastuvenergia rakendamiseks, kui riigi esindajad koostavad teema-planeeringut pigem nii, et tuule elektrijaamu saarele ei tuleks. Kahjutundega tõdesid nad, et Hiiumaa tuulesaagis on hea.
Koostamisel olev nelja maakonna teemaplaneering käsitleb suuri, olulise ruumilise mõjuga, vähemalt 7,5MW ja vähemalt viiest vähemalt 1MW võimsusega tuugenist koosnevaid tuuleelektrijaamu. See ei sega Hiiu saarel kasutusele võtta väiksemaid tuugeneid. “Hiiumaale tulekski teha väikeste tuulikute teemaplaneering,” tõdes Kuido Kartau.