• Eesti

Äkki peakski muutuma elektrit importivaks riigiks?

Eesti uudised - eteap November 11, 2010

HEI, Mikk Salu, EPL-i arvamustoimetaja. 11.11.2010

Septembri lõpus tegi Euroopa Komisjon ühe otsuse, kus ei mainitud küll kordagi Eestit, aga mille tähendus võib olla Eesti jaoks ootamatult tähtis. Nimelt andis Joaqu?n Almunia juhitud komisjon Hispaania riigile loa subsideerida oma põlevkivielektri tootmist veel nelja aasta jooksul. „Vastuoluline otsus, mis ei meeldi keskkonnakaitsjatele,” resümeeris New York Times.

Paar nädalat enne seda Euroopa Komisjoni otsust esitas Eesti riigile kuuluv Elering niinimetatud varustuskindluse aruande, mis annab prognoosi, kui palju järgmise 15 aasta jooksul Eestis elektrit tarbitakse ja millised muutused toimuvad samal ajal tootmisvõimsustes. Aruande sõnum oli lihtne ja konkreetne: 2017. aastaks väheneb Eesti elektritootmise võimsus oluliselt ja kui uusi suuri investeeringuid ei tehta, tekib tootmisvõimsuste puudujääk. 2016.–2017. aastal võib see puudujääk olla umbes 900 MW, vahemikus 2020–2025 aga kasvada juba umbes 1400 MW peale.

Need Eleringi poolt välja käidud arvud põhinevad kalkulatsioonil, millised elektritootmise võimsused Eestis lähiaastatel suletakse ja millised juurde tulevad. Kusjuures suletavad on üsna kindlaksmääratud: Iru ploki konserveerimine, Balti elektrijaama kahe ploki konserveerimine, Ahtme jaama sulgemine ja kõige suurema asjana Narva elektrijaamas kuue ploki seiskamine 2016. aastal. Viimane ongi suur asi, see tähendab 948 MW tootmisvõimsuse kadumist.

Juurdetulevate võimsuste osas on natuke suurem ebakindlus. Tulevad küll Pärnu koostootmisjaam (2011), Enefiti õlitehas (2013), Eleringi avariireservjaama esimene plokk (2013) ja kõige suurema asjana Narva elektrijaama kaks uut plokki (umbes kaks korda 300 MW) aastatel 2015 kuni 2017. „Aga kahe ploki osas on ebaselgus,” möönab Eleringi juht Taavi Veskimägi. Ebaselgus sellepärast, et Eesti Energia arvates pole nende ehitamine turupõhiselt tasuv ja riigiabi luba Euroopa Komisjonist pole. Siin tulebki mängu loo alguses mainitud Hispaania kivisöeelektrijaamade kaasus – see ei küll anna sajaprotsendilist garantiid Eesti riigile, et ka meie võime anda riigiabi, kuid igal juhul on tegu pretsedendiga, millele viidata.

Iseasi on muidugi see, kui palju ja millal Eesti riik üldse endale kuuluvat elektrikompaniid nimega Eesti Energia abistada suudab. Samal ajal, kui Euroopa Komisjon arutas Hispaania riigiabi asja, maadles Eesti valitsus järgmise aasta riigieelarvega, lõpusirgel, nagu selgus, jäi ikka rahast puudu ja nii otsustati kärpimise asemel lihtsalt tuluridadele suurem arv kirjutada. „Kõige suurem rahapada leiti taas riigiettevõtete dividendide juurest,” kirjutab Raimo Poom Eesti Päevalehes. See tähendab, et Eesti Energia toetamise asemel suruti käsi Eesti Energia rahakotti.

Sõltumatuid eksperte pole

Energeetika on Eestis neetult vastuoluline ja komplitseeritud teema. Kõrvaltvaataja ei suuda seda haarata, sõltumatuid eksperte pole. Neid, keda nimetatakse ekspertideks, on alati ka oma kiiksuga ja/või esindavad mingi kildkonna huve ning arusaamu, kuhu energeetika peaks tulevikus liikuma. Kogu teemas on tohutult prognoosimatust ja lahtisi otsi. Kaks kõige suuremat takistust on ebaselgus Leedu tuumaprojekti (Visaginase tuumaelektrijaam) ning Narva plokkide saatuse osas. Kui need asjad selguvad, määrab see paljuski ka edasised arengusuunad, ütleb Taavi Veskimägi.

Mõned järeldused Eesti energeetikast aasta 2010 seisuga võib siiski teha:

Esiteks, tiputarbimise katmiseks vajalik tootmisvõimsuse puudujääk tuleb 2016. aastal igal juhul. Elering prognoosib puudujäägiks 900 MW, mõni aasta hiljem juba 1400 MW. Nii suurt võimsuste vahet ei kata mingi valemiga, lihtsalt ajast jääb puudu ja ei jõua ehitada.

Teiseks, kuna jutt käib tiputarbimise puudujäägist, siis see ei tähenda, et Eestil jääb omaenda tootmisvõimsustest puudu kogu aeg ja aasta läbi. Endiselt jäävad ilmselt ka perioodid, kus me toodame ise rohkem, kui tarbida suudame ning seega saame ka edaspidi elektrit eksportida. Muuseas, hetkel on ju Eestis tootmisvõimsust umbes 2200 MW, kuid kõigi aegade tarbimisrekord, mis sündis selle aasta 27. jaanuaril kell 17.40 oli 1577,5 MW.

Kolmandaks, 2016.–2017. aastal tekkiva puudujäägi korvamiseks on ainus lahendus elektri import. See vastab Euroopa Liidu arusaamisele energeetika tulevikust (toimiv elektriturg ja head ühendused) ja see arengusuund on otsustatud ka Eestis (Estlink 2, sidumine Skandinaavia elektrituruga). Erinevalt uute elektritootmisühikute ehitamisest, kus palju ebaselgust, on ühenduste osas konsensus ning raha olemas. Need ehitatakse.

Neljandaks, lõpuks taandub küsimus sellele, kas lepime olukorraga, kus meie elektritarbimises on hetki, millal ise ei suuda piisavalt toota ja hoopis impordime elektrit. Või ütleme, et ei, see olukord pole õige, see on ainult ajutine lahendus, ja igal juhul tuleb Eestil tootmisvõimsusi juurde ehitada, et katta tekkiv puudujääk kas täielikult või siis vähemalt seda puudujääki oluliselt vähendada. Praegu on valitud teine tee. Riiklik arengukava ütleb, et Eesti peab suutma ka tiputarbimises kogu elektri ise toota.

Aeg muudkui jookseb, aga lahendusi ikka veel pole. Eesti on siin ise venitanud, aga osaliselt on põhjuseks ka meist mittesõltuvad välistegurid. Kas leedukad suudavad ehitada tuumajaama? Kas Euroopa suudab tekitada ühisturg ka energeetikas? Mis saab riiklikest subsiidiumitest ja kohaliku elektri eelistamisest Euroopa tasandil? Kui need küsimused on vastatud, jääb otsus suuresti meie enda teha.

Praegu on Eesti riik arengukavadesse sisse kirjutanud, et Eesti riik peab suutma ise toota tiputarbimiseks vajaliku elektri. Paljude energeetikafännide peas ringleb kujutis Eestist kui suurest elektrieksportöörist. See on ülimalt kallis ja kaheldava väärtusega eesmärk. Kas tõesti on vaja kulutada 30, 40 või 50 miljardit krooni, doteerida, subsideerida ja igat muud moodi toetada, selleks et kusagil haruldases jaanuarikülmas suudaksime toota kogu meile vajaliku elektri Eesti pinnal. Teades samas, et enamiku aja aastast meil seda tootmisvõimsust vaja pole, teades, et enamiku aja aastast ei pruugi see tootmisvõimsus ilma riigiabita üldse konkurentsivõimeline olla.

Äkki on mõttekam ja vähem riskantne ehitada lisaks Estlink 2-le juurde veel ka Estlink 3 ja Estlink 4 ning tiputarbimise momentidel lihtsalt elektrit sisse osta. Ja kui tõesti ehitada uusi võimsusi, olgu selleks siis tuumajaam, lehmasõnniku põletamine ja uued elektrituulikud, tehtagu seda puhtalt ärilistel kaalutlustel, ilma maksumaksjapoolse toetuseta. Kui on tasuv, ehitage. Eesti Energia tahab tuumajaama. Miks mitte, palun investeerige, aga ärge ajage kätt maksumaksja rahakotti.

Vaata ka

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes