Energiafirmade liidud kritiseerisid taastuvenergia toetuste kärpekava
Eesti uudised - etea november 8, 2010
BNS, 08.11.2010
Taastuvenergia ettevõtteid ühendavad Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ja Mittetulundusühing Eesti Veskivaramu kritiseerisid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelnõu taastuvenergia toetuste skeemi muutmiseks ja toetuste vähendamiseks.
Ühenduste teatel on toetuste kärbe põhjendamatu ja sellega tekib promleeme niinimetatud rohelise energia eesmärkide täitmisega. Uuendatud seaduseelnõu on nende hinnangul koostatud konkurentsiameti analüüsi ekslike järelduste põhjal.
Näiteks on ühenduste hinnangul ülepaisutatud väide, nagu kuluks praegu taastuvenergia tasudeks ligi miljard krooni aastas – tegelik kulu pole rohkem kui kaks kolmandikku sellest.
Konkurentsiameti analüüs väidab, et toetused langeksid ühe tarbija kohta hinnanguliselt praeguselt 12,64 sendilt 3-5 sendini. Analüüs väidav taastuvenergia toetuste mahuks 962 miljonit krooni, kuid käesoleva aasta esimese üheksa kuuga on Eleringi andmetel tegelikult makstud toetusi umbes 470 miljonit krooni. Sama tempo jätkumisel oleks toetuste kogumaht tänavu ainult 630 miljonit krooni, mis teeks toetuse suuruseks kilovatt-tunni eest 8-9 senti tarbija kohta, märkisid ühendused oma teates.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium muutis varasemat taastuvenergia toetuste vähendamise eelnõu, uue skeemi järgi garanteerib riik taastuvenergia allikast toodetud elektrile tuluks 100 senti kilovatt-tunni eest, makstes toetust 100 sendi ja elektri börsihinna vahe ulatuses.
Kui praegu müüvad taastuvenergia elektri tootjad oma elektri börsile hinnaga näiteks hinnaga 75 senti kilovatt-tunni eest ja saavad toetust veel 84 senti kilovatt-tunni eest, siis uue skeemi järgi saaksid nad toetust selles ulatuses, mis jääb elektrit börsile müües 100 sendist puudu.
100 senti kilovatt-tunni eest on uue eelnõu järgi garanteeritud näiteks tuule- ja hüdroelektrile, samuti biomassist toodetud elektrienergiale, kui see on toodetud koostootmise režiimil.
Elektrienergia eest, mis on toodetud jäätmetest, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist, või kui see on toodetud väiksema võimsusega seadmega kui 10 megavatti, saab toetust 66 sendi ja börsihinna vahe ulatuses.
See toetuste vähendamise plaan on tekitanud poliitilisi erimeelsusi.
Kolme energeetikaettevtete ühendusse kuulub kokku ligi 100 energeetikaettevõtet, mis on viimasel kolmel aastal investeerinud eri tüüpi taastuvenergeetikasse kokku ligi kaheksa miljardit krooni. Lisaks kodumaisele kapitalile on ettevõtetesse investeeritud Soomest, Rootsist, Norrast, Prantsusmaalt aga ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast (EBRD) ning Põhjamaade Valitsuste Keskkonnainvesteeringute Fondist (NEFCO).