Energiavajadus paneb mõtlema
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea november 26, 2010
Hiiu Leht, 26.11.2010
Tuuleparkide võimalik püstitamine Hiiumaale paneb oma arvamust avaldama nii põliselanikud, suvehiidlased kui ka siinsete juurtega spetsialistid.
“Tihti on arendajate soov ehitised püstitada ja siis need hoopis maha müüa,” märkis Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) dotsent Raivo Teemets. Tema sõnul tahtsid arendajad Hiiumaa tuulikutega üle külvata ja kuulavad liiga vähe spetsialiste.
Teemets tutvustas elektrituulikute ehk tuugenitega kaasnevaid probleeme. Nii on tuugenite jaoks kõige sobilikum tuulekiirus 5-10 meetrit sekundis. Nõrgema tuulega tuugeni võimsus langeb oluliselt, sest tuule võimsus on võrdeline tema kiiruse kuubiga.
Suurte tuulekiirustega, üle 25 m/s, lülitatakse mehhanism välja, et seda säästa. “See tähendab, et energia tootmine tuule jõul on väga ebaühtlane. Me võime püstitada neid lõpmatu hulga, aga see ei ühtlusta energia tootmist,” kinnitas dotsent.
Kui kogu Euroopas on tuulevaikus, tuleb see asendada näiteks hüdroelektrijaama poolt toodetud energiaga. Seega pole loogiline loota, et tuugenid üksi tagavad saare
elektriga varustamise; ka siis, kui tuult pole, tuleb saarel ikkagi mingit liiki energiat tarbida.
Ka tähendab tuuleenergia toomine ühtsesse võrku teiste toodetavate energialiikide vähendamist ja äriinimestel tekib siinkohal konflikt.
Tuugenite tööga kaasnevad madal- ja kõrgsagedusmüra, valguse plinkimine, vibratsioon, mis mõjuvad tervisele. Keskkonnale on kahjulikud
kemikaalidega saastatud tuulikulabade pesuvesi, torni süttimine või murdumine – probleemid, millest vähem räägitud.
Elektrituulikute püstitamine muudab loodusmaastiku tööstusmaastikuks. Ka pole tuugenite eluiga eriti pikk, kuna need on intensiivses kasutuses ja detailid kuluvad seetõttu ruttu. Seega on tuugeneid tarvis remontida ja hiljem kasutuskõlbmatud ka ära koristada. “Sealt võivad alata probleemid,” väitis dotsent.
Ta kinnitas, et ei pea otstarbekaks püstitada tuugeneid keset saart, pigem peaksid need olema rannikul, kohtades, kus pole lindude rännuteid. “Kõiki asju peab ajama mõistlikult,” leidis dotsent ja ütles, et on pigem saarele tuulikute püstitamise vastu kui poolt.
OÜ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) keskkonnaekspert ja juhatuse liige Kaupo Heinma ütles Hiiu Lehele: “Mina ei ütle, kas tuulikud on head või halvad. Sellistele küsimustele peavad vastuse andma eksperdid.”
Heinma, kes praegu on Tallinna ülikooli ökoloogia eriala doktorant, tõi näite, et Rootsi teadlased on teinud tuule-generaatorite mürauuringuid ja otsuseid tulebki teha uuringute, mitte emotsioonide põhjal.
“Mida kaugemal on häiriv objekt inimesest, seda ükskõiksem inimene selle suhtes on,” väitis Heinma ja lisas, et tuuleenergia tootmisest otsest kasu saavad elanikud soosivad ka tuulegeneraatoreid: “Kui sa saad kasu, siis kahju ei pane tähele.”
Ta leidis, et isegi kui kõik tuulegeneraatorite näitajad on normi piires, jääb tehtud otsuseid mõjutama ka nn meeldivuse printsiip: meeldib – ei meeldi.
Käina vallavolikogu on seisukohal, et tuulepargi teemaplaneeriguga tuleb edasi minna, et koguda maksimaalselt teavet. “Kasu ja kahjulikud mõjud peavad olema paberile talletatud,” sõnas Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari.