Hiigeltuulepark Käina?
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea november 9, 2010
Hiiu Leht, 09.11.2010
Olen mures. Mures oma Kodu pärast mis asub Moka Külas, Käina vallas.
Meie külas on umbes 15 maja. Viimase kümne aasta jooksul on paljud vanemad külainimesed meie seast lahkunud ja uued, ka noored lastega pered, majadesse elama asunud. Mitu peret on isegi mandrilt Moka külasse kolinud. Meie külas on ka nn suvehiidlasi – kolm peret. Kõik need suvehiidlased, nagu minagi, on ise siit. pärit, põlistest hiiu peredest. Suviti jookseb küla peal ringi hulk lapsi, on kosta toksimist ja haamerdamist, muru niitmist – elu käib. Talvel on – nagu ikka pisut vaiksem. Meile meeldib siin. See on meie Kodu. Minu Kodu. Suure tähega Kodu, millel on ka põllulapp, metsatukk ja heinamaa.
Elu on mind Hamburgi viinud, kus elan juba aastaid. Pikisilmi päevi lugedes ootame neid tülikaid ja kulukaid reise Koju, sest meie perekond armastab Kodukohta. Kuigi külas käib elu, on siin rahulik ja vaikne. Ütlen Hamburgis olles ikka, et Hiiumaa on koht, kus isegi kärbes aegluubis lendab, justkui Vana Jumala selja taga. Meie kindel soov on hiljemalt 8-10 aasta pärast Koju tagasi kolida. Alaliseks Hiiumaale elama asuda, sest HIIUMAAL ON LIHTSALT NII HEA OLLA!
Peaaegu üle terve Saksamaa valitseb alaline mürataust, suur liiklus, tihe asustus. Mets ei ole enam mets, vaid ‘”valgustatud puhkepaik” ja mere ääres peesitamise eest tuleb raha välja käia. Igalt poolt kiirgab vastu ehitustöö ja inimasustus: vabrikud, korstnad, “autobahnid”, rongiteed, elektriseadmed, tuulegeneraatorid…
Siit ka minu mure: vähem kui kaks aastat tagasi (2009) ütles üle 8000 Hiiumaaga seotud isiku “EI” hiigeltuuleparkidele Hiiumaal. Ja ikkagi – läbi maavalitsuse, Käina valla ja nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu oleme ringiga tagasi jõudnud samasse kohta ehk “same shit different wrapping” (tlk “sama pask uues pakendis”).
Mis siis toimub? Käina vallavalitsus oli aprillis 2010 ainuke omavalitsus Hiiumaal, kes ei öelnud konkreetselt “EI” tuulepargile Käina vallas. Sellega seoses on olemas reaalne oht, et asustatakse Nõmmerga ja Leigri külade vahele u 1200 ha suurune hiigeltuulepark, kuhu võiks mahutada viiskümmend 150 kuni 200 meetri kõrgust (Oleviste Kiriku torn on 124 m) generaatorit koguvõimsusega 150-230 MW Park oleks Käinast 4,5 km; Kaigutsi, Nõmme, Moka kulast 3 km, Ristivälja, Koiga külast 2 km kaugusel.
Arendajate esindajad räägivad vähemalt “100-300 MW jagu tuulikutest”. Hiiumaa energiavajadus jääb alla 10 MW) ning järgides lihtsat turumajanduslikku põhimõtet, et. investeering peab maksimaalse tulu tootma ja kaabli vedamine läbi mere. maismaale või kuhu iganes on kallis lõbu, siis on ainuõige järeldus, et antud ala pannaksegi tuugeneid maksimaalselt täis. Kuna nelja maakonna teemaplaneeringus on tuugeni suuruse alampiir muudetud 100 kW pealt 500 kW-le, siis võib planeeringust väljajäävaid tuugeneid võimsusega kuni 500 kW, paigaldada kohaliku omavalitsuse nõusolekul enam-vähem kuhu ja kuidas tahes.
Seoses märgitud ühendusega tekib tervele saarele suur surve, et aina rohkem tuuleparke rajada, sest nelja maakonna teemaplaneering ei ole igavene. Uue teemaplaneeringu algatamine on alati võimalik ja kui üks hiigeltuulepark juba on, siis…
Töötan juristina suurte rahvusvaheliste ettevõtetega. Kuueteistaastane töökogemus on mulle näidanud, kuidas rahaahnus, jõhkrus, korruptsioon ja teadmatus, kohati ka rumalus, suurte projektide mootoriks võivad olla. Energiaäri on maailma üks võimsamaid tegevusalasid. Hiigeltuulepark pannakse püsti põhimõttel, et võimalikult palju raha teenida (hetkel isegi tarbijate toetusel) – energiafirmadele, mitte hiidlastele. Sinisilmne on uskuda, et antud firmasid huvitaks otsene olukord saarel või “roheline energia” iseenesest või autonoomne energiaallikas Hiiu saare jaoks.
Antud firmade haare on globaalsem ja kohalikud olud neid ei huvita. Kui see seltskond jala ukse vahele saab, siis jäävad hiidlased suure tõenäosusega pika ninaga. Eeldan ja loodan, et Käina vallaametnikud ei ole ära ostetud ja tahavad Hiiu saarele parimat. AGA: omavalitsuse tasemel poliitikud ei ole energiafirmade/arendajatega võrdväärsed äripartnerid. Poliitikud ei dirigeeri enam ammustest aegadest energiafirmasid, vaid vastupidi. Seega kahtlen väga, kas valla tasemel poliitikud suudavad tulevasele survele vastu panna ning konkse ja tühje lubadusi sajaleheküljelistes lepingutes läbi näha.
Pigem meenutab mulle antud olukord 1990ndate keskpaika: maamees müüs metsatuka värviteleka eest maha. Tegi oma arust hea äri. Nüüd on telekas ammu prügimäel, mets aga teise käes.
Kui hiigeltuulepark püsti pannakse, mis saab siis minu Kodust? Meie Moka külast? Meie Käina vallast? Meie Hiiumaast? Igal juhul mina ja minu pere ei taha siis siin enam olla. Veel vähem siia alaliselt elama tulla või plaanitud väikest äri arendada. Mis mõtet on elada maa ja mere taga, kui tagaaias vilguvad 150-200 meetri kõrgusel punased tuled ja õhus ning maapinnas levib mingi madalsageduslik võnkumine, mille kõik negatiivsed mõjud ei olegi veel avastatud ja mida tähistavad märksõnad: unehäired, peavalud, jne. Julgen väita, et paljud Hiiumaaga seotud inimesed on minuga nõus – vähemalt 8000.
Suure tõenäosusega lahkuvad Käina vallast tugevamad maksumaksjad. Suvehiidlasi, vähemalt Käina valla mõistes, ei eksisteeri ja turistidel ei ole siia enam asja. Tekib ääremaastumine. Nagu Aulepas, kus on praegu Baltimaade võimsaim tuulepaik, mille koguvõimsus on “ainult” 39 MW = 13 tuugenit. Jäävad ainult need, kellel ei ole võimalust kusagile mujale minna. Lõpuks tekib vaesus: tööd ei ole, elada siin keegi ei taha, sest hiigeltuulepark ei loo töökohti ega edenda ettevõtlust.
Mina olen kindel, et Hiiumaa tõeline vara on saare iseäralikkus ja puutumatus. See on vara, millele saare tulevik üles ehitada. See on ainuke põhjus, miks siin olla ja miks siia alaliselt elama kolida.
Paarikümne aasta pärast on säärane puutumatu loodus ja õhkkond terves Euroopas täielik haruldus, mille pealt hiidlane (ja mitte mingi arendaja) saaks tõelist tulu teenida – kas või mere ääres peesitamise eest raha kasseerides!
Kõik teised Hiiu vallad on “EI” öelnud ja seega võib ka Käina vaid “EI” öelda. Vallal ei ole kohustust “jah”-itada.
Regina Nõmmerga
Moka Külast-Hamburgist