• Eesti

Miljardiline tüng viie sendi pärast?

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea november 16, 2010

Delfi, Rainer Aunpu, AS Mainor juhatuse esimees. 16.11.2010

Aasta 2002. Nii mõnigi keskkonnasõber, ärimees ja poliitik piilub Saksamaa poole ja veeretab peas mõtet samasugusest rohelisest energiast, täpsemalt tuuleenergiast. Kes mõtleb keskkonnale, kes loodetavale kasumile.

Kes proovib leida võimalusi, kuidas leida uusi võimalusi Eesti energiasõltumatuseks.

Julgemad võtavad südame rindu ning Virtsu ja Torgusse kerkib kokku viis tuulikut. Kolm aastat hiljem kerkib juurde veel 18 tuulikut. Päris täpselt ei tea veel keegi, kas ja kuidas asi ära tasub, ent südimad on asunud proovima.

Viis aastat pärast esimeste tuulikute kerkimist kinnitab Eesti riik seadusega taastuvenergia ja koostootmisjaamade toetused 12 aastaks alates elektrijaama käivitamisest. Toetuste mõte on soodustada investeeringuid Eesti elektrimajandusse selleks, et mitmekesistada Eesti energiaportfelli ja suurendada sõltumatust — et Eestil oleks parem. Teisalt riik ise nii suuri investeeringuid teha ei suudaks.

„Pacta sunt servanda“ – see Rooma õigusest pärit põhimõte ütleb, et võetud kohustused tuleb täita. See tähendab, lubadusi tuleb pidada, saati siis veel, kui need lubadused on kinnitatud seadusega. See tähendab ka seda, et investeerijal on õigustatud ootus toetuste saamise suhtes. Kui õigustatud ootused ühel hetkel kahtluse alla pannakse, tähendab, et sellesse valdkonda, sellesse riiki investeerimine ei pruugi olla hea mõte, kuivõrd tegemist on ebastabiilsete tingimustega.

Paraku tahab hakata toimivat süsteemi lõhkuma just Eesti riik, kui majandusminister ja konkurentsiameti juht räägivad vajadusest senist taastuvenergia toetust vähendada poole võrra. Populaarne on avalikkusele öelda, et seeläbi saame elektri hinna viis senti odavamaks.

Ma ei tahaks taas The Economistist lugeda artiklit väikese Eesti klannimajandusest ning kriitikast siinse investeerimiskeskkonna suhtes nagu mõne päeva eest. Kuid seda ei saa asjade praeguse käigu korral sugugi välistada. Me saeme oksa, millel istume.

Investorite motivatsioon sõltub nimelt suuresti eeldustest, mis neile seaduste ja regulatsioonidega loodud on ning ootustest nende tingimuste stabiilsusest. Seadusandluse ebastabiilsus pole kasulik kellelegi. Me võime kärpida toetusi, vastupidiselt investorite ootustele ning luua tarbijale sellega väiksema elektriarve. Pikemas perspektiivis on selline käitumine aga lühinägelik.

Regulatsioonide stabiilsus on näitaja, mis mõjutab riigiriski ehk tõenäosust, et riigi arengus toimuvad mitteoodatud majanduslikud sündmused või muudetakse “mängureegleid”, st seadusandlust ja poliitilisi otsuseid. Riigirisk on laenude eest nõutava intressimäära üks osa, mis tähendab, et tulevikus tuleb nii era- kui välisinvesteeringute eest tasuda kõrgemat tasu. Ka see ei jää tarbija elektriarvel kajastumata ning lühiajaline odavam hind võib asenduda sootuks kallima elektrihinnaga.

Konkurentsiameti ja valitsuse üks suurimaid argumente toetuste vähendamise kaitseks on seniste taastuvenergiatootjate suured kasumid. Kasumid sõltuvad aga turu olukorrast. Et elektriturg on avatud, mõjutavad elektri hinda ka meie naabrid, mis tähendab, et kui Soomes käivituvad tuumajaamad ja Põhja-Euroopa hüdrojaamadel on edukas aasta, langeb elektri hind praegu börsil olevast oluliselt madalamaks.

Seadusega sätestatud toetused olid pangale garantiiks, kui investeeringutele laenu taotleti ning võimaliku toetuste vähendamise korral kerkib küsimus, kes peaks maksma kinni pangagarantii muutuse. Ja kes suudab edaspidi siia investoreid meelitada, kui kasumi teenimises nähakse õigustust seadusega lubatust taganeda?

Elektriturg on olnud avatud vaid pool aastat, mis on hinnaprognooside teostamiseks ütlemata lühike aeg. Tuuleenergia on juhuslik — see tähendab, et me ei saa sajaprotsendilise täpsusega prognoosida, millal, kus ja kui palju teda on.

Selge on see, et parimad asukohad on juba võetud ning nende tootlikkus on seega paratamatult suurem kui tuuleparkidel, mis veel kerkida võiks. Samas on esimestesse tuuleparkidesse investeerijate risk olnud samuti suurem, kuivõrd tegemist oli Eesti tingimustes uue asjaga. Ka ei ole me veel näinud erinevaid turusituatsioone, mille pealt saaks teostada adekvaatset analüüsi.

Eestis on praegu 150 MW ulatuses tuuleenergiat, millest iga megavati kohta on investeeringuid umbes 20 miljonit krooni. Lühike arvutus näitab, et Eestisse on investeeritud ligikaudu 3 miljardit krooni. Need investeeringud ei ole ennast ära tasunud kohe. Vaatamata sellele, et avalikkuses räägitakse tasuvusest 5-6 aasta jooksul, tuleb meeles pidada, et investoril on see aeg pea viis aastat pikem — just nii kaua võtab aega elektrijaama ehitamine ja planeerimine, testimine ning Eleringilt heakskiidu saamine.

Küsimuseks on pigem see, kas on mõtet toetada ebaefektiivseid jaamu. Esmalt tuleks aga anda aega, turusituatsiooni pikemalt jälgida ning asjaosalistega erinevad võimalused läbi arutada. Praegune toetuste vähendamise „kampaania“ on lühinägelik ja nii riigi kui tegelikult ka tarbija huvidele kahjulik. Lõppkokkuvõttes käib jutt kuni viiest sendist kWh kohta, mis pole säärane suurusjärk, mille nimel tasuks Eesti veel hea rahvusvaheline maine ära rikkuda.

Vaata ka

Lisa kommentaar


Warning: Illegal offset type in isset or empty in /data05/virt1630/domeenid/www.tuuleenergia.ee/htdocs/wp-includes/cache.php on line 617

Warning: array_key_exists() [function.array-key-exists]: The first argument should be either a string or an integer in /data05/virt1630/domeenid/www.tuuleenergia.ee/htdocs/wp-includes/cache.php on line 617
«
»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes