Taastuvenergia areng ja toetused vajavad selgust
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea november 18, 2010
Virumaa Teataja, Alan Senkel (Windpower Eesti OÜ juhatuse liige). 18.11.2010
Taastuvenergiast, eriti tuuleenergiast, on Eestis väga raske rääkida ja see tekitab vastuolulisi mõtteid. Tihti ilmuvad meedias pealkirjad à la “Tuulikud saavad rahvalt jälle peksa”.
See kujundab ka paljude inimeste suhtumist, kes teemaga varem kokku puutunud pole ning objektiivset infot mujalt ei saa. Suurimaks mõjutajaks tavainimese puhul on muidugi elektriarve rida, kus taastuvenergia tasu eraldi välja toodud.
Energeetika tekitab viimasel ajal üldse väga palju poleemikat ja küsimusi, siinkohal tooksingi välja mõned tähtsamad.
Ebaselgust palju
Elektrivõrguettevõtte Elering juhatuse esimehe Taavi Veskimäe sõnul on valdkonnas tohutult prognoosimatut ja lahtisi otsi. Kaks kõige suuremat takistust on ebaselgus Leedu tuumaprojekti ning Narva plokkide saatuse osas. Kui asjad selguvad, määrab see paljuski ka edasised arengusuunad.
Samas on aastal 2010 selge, et tulevik toob energia tootmisvõimsuse puudujäägi. Arvatakse, et tiputarbimise katmiseks vajalik tootmisvõimsuse puudujääk tuleb 2016. aastal. Elering prognoosib puudujäägiks 900 MW, mõni aasta hiljem juba 1400 MW – sellist võimsuste vahet ei suudeta nii lühikese perioodi jooksul sellises ulatuses katta.
Mis puudutab tuuleparkide arendajaid, siis on toetuste vähendamise kava juba lülitanud ooterežiimile nii mõnegi projekti. Eesti Energia on välja öelnud, et puudujääk tuleb ka siis, kui selleks ajaks valmis ehitada kõik seni veel paberil olevad taastuvenergiaprojektid. Kuid on selge, et nende elluviimine parandaks oluliselt tekkivat olukorda ning aitaks kaasa imporditavast elektrist sõltumatuse saavutamisele, mis on üsna möödapääsmatu.
Elektrihind tõusuteel
Samuti on vältimatu elektrihinna jätkuv tõus, eriti pärast kogu elektrituru avanemist aastal 2013. Seda arvestades tundub eriti kummaline hüsteeriline valimiseelne heitlus toetuste vähendamise pärast. Mõne päeva eest Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) avaldatud “2010 World Energy Outlook” peaks lõplikult välja juurima müüdi, et taastuvenergia on toetustest sõltuv. “Fossiilse kütuse subsiidiumid ulatusid 2009. aastal 312 miljardi dollarini,” teatas IEA.
Samas sai taastuvenergia agentuuri andmetel samal aastal vaid 57 miljardit dollarit “riiklikku toetust”. Teisisõnu, taastuvenergiale maksti ainult üks dollar iga viie-kuue dollari kohta, mis eelmisel aastal läks fossiilkütustele. IEA prognooside kohaselt suureneb taastuvenergia riiklike toetuste summa aastaks 2035 kuni 205 miljardi dollarini. Kuigi veerandsaja aasta pärast, on see ikka vähem kui kaks kolmandikku summast, mis jagatakse praegu fossiilkütustele. Eesti on võtnud endale kohustuse kasvatada taastuvenergia osa aastaks 2020 oluliselt, Euroopa Liit on vastu võtnud otsuse, et kogu Euroopa energia peab olema roheline aastaks 2050.
Arengusuunad on Euroopalt üle võetud, kuid puudub riiklik programm nende elluviimiseks. Seepärast leiame jätkuvalt uudiste pealkirjadest negatiivseid viiteid taastuvenergiale ning meedia toidab rahva hirmu ja viha, sest see müüb. Paraku pole enamik inimesi siiani teadvustanud endale, mis on taastuvenergia, mis fossiilsed kütused ning mis tuumaenergia. Lambipirn neil vahet ei tee, ja miks peaks siis ka tavaline inimene, kel selleks otsest vajadust pole, seda tegema.
Paljud tuuleparkide vastased on avaldanud toetust näiteks tuumaenergiale. Väidetakse, et tuuleenergia tootmine tapab linde, loomi ja koguni inimesi. Eksperte, statistikat ja uuringuid ei usuta, räägitakse nende ebausaldusväärsusest. Tänapäeva tehnoloogia juures ei saa parimagi tahtmise juures võrrelda tuumaenergiat tuuleenergiaga.
Küsige endalt, kust võetakse tooraine tuumajaama jaoks ning mis saab radioaktiivsetest jäätmetest. See teema on praegu tõeliselt aktuaalne Euroopas ning võimalusel jälgige uudiseid Prantsusmaalt ja Saksamaalt, kus iga inimõiguste aktivist ning looduskaitsja võitleb tuumaenergia vastu.