Tuuleelektrijaamadest ja Hiiumaa energiavajadusest
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea november 30, 2010
Hiiu Leht, Matti Lüsi 30.11.2010
Hiiumaa tuuleenergia teemaplaneering kütab kirgi, sest on ühtviisi seotud suve-, muidu-ja pärishiidlastega. Kõigil neil on Hiiumaaga seotud omad soovid ja langetatud otsustused ning sellest lähtuvalt tekkinud õigustatud ootused.
Minu käest on viimasel ajal küsitud, kas Hiiumaal on energeetika arengukava. Vastus on lihtne, seda ei ole — on ainult aastate jooksul arendatud idee, missugune võiks see arengukava välja näha ja mida sisaldada.
Oli ainult aja küsimus, millal suvehiidlased tuugenite teemal avalikult sõna võtavad. Enamus neist ootab kvaliteetset puhkekeskkonda, nad on sellesse investeerinud ja Hiiumaa kogukonnana oleme me nad vastu võtnud, nende raha (maad müües ja ehitades) ja neid endid. Sellest lähtuvalt on neil õigus oodata, et nende vara väärtus nende jaoks ei vähene. Vajadusel ostetakse vara õiglase hinna eest ära.
Ratsionaalselt käituvad ühiskonnad kasutavad niisuguste probleemide ennetamiseks pikaajalisi planeeringuid. Arengufondi ja Teeme Ära! ühiselt kavandatav Eesti ruumilise arengu visioon 2030 + on just niisuguse planeeringu näiteks. Probleemide korral jääb meil ainult peeglisse vaadata, sest Eesti Vabariik on vanem kui uue ruumilise arengu visiooniga pakutud paarikümneaastane ajahorisont.
Mulle ei meeldi mõte traditsioonilise käsitöö ja-toidu ning turismi Hiiumaast. Samas ei saa alahinnata nende tegevusalade rolli siis, kui paremate teadmiste ja oskuste puudumisel midagi targemat teha ei oska ega suuda. Siiski on Hiiumaal kiiremas korras vaja ka ligikaudu 1500 töökohta, mis ületab kaugelt eelnimetatud valdkondade võime uusi töökohti luua.
Hiiumaa majanduse mootoriks on plasti- ja koostetööstus, esimene neist sealjuures äärmiselt energiamahukas. AS Dagöplast on Lääne-Eesti suurim elektrienergia tarbija. Seega on meie majandus energiast ja selle hinnast äärmiselt sõltuv.
Kui vaadata Hiiumaa tööstuse perspektiivi läbi olemasolevate teadmiste ja oskuste, siis tundub tee jätkamine tööstuskeraamika, pulbermetal-lurgia, puit-plast komposiitide ja nanoplastide valdkonnas ning nendest valmistatud elementide kooste loogiliseks arengu jätkuks.
Suvehiidlase jaoks tähendab niisugune areng väikseid, paarikümnekuni saja töötajaga tehaseid suuremate asulate äärealadel. Need tekitavad vähe müra, heitmeid ja töömahukust arvestades suhteliselt madala transpordikoormuse, kuid nõuavad palju energiat, mida peab nende ettevõtete kuluefektiivsuse tagamiseks Hiiumaal tootma.
Hiiumaa tööstuse vajadusi ja perspektiivi arvestades piisaks praegu 40-60 MW võimsusega tuulepargist, s.o kaheksast kuni kaheteistkümnest 5 MW võimsusega tuulikust. Ilmselt lisanduvad siia täiendavad nõuded, mis tulenevad müra levikust (2-2,5 km lähimast elamust), keskkon-nanõuetest jms. Niisuguse tuulepargi saab välja ehitada umbes 5-10aastases perspektiivis näiteks ühisettevõttena, mille üks osanik on Hiiumaa ettevõtjate ühistu.
Kohalik energiatootmine iseenesest ei ole konkurentsieeliseks. Tuulikute paigaldamine Hiiumaale ei taga ettevõtetele odavamat elektrit. Selleks peab olema tagatud võimalus, et ettevõtjast saab peale tehase rajamist ühistu liige või tuulepargi osanik. Ülekandekuludelt säästmiseks peavad ühistule kuuluvad liinid ulatuma tehaseni.
Suurte projektidega kaasnevad suured riskid. Eestis armastatakse rääkida, et kapitalil pole kodumaad. Vaadates, kuidas erinevad kapita-liomanikud käituvad, saab väita vastupidist (üldjuhul lähtudes riigi, kus tegutsetakse, tavadest). Siis tulebki valida partner, kelle tavade hulka ei kuulu partnerilt naha üle kõrvade tõmbamine ja kes halvima juhtumisel on avaliku arvamuse kaudu mõjutatav. See on põhjus, miks eelistada Skandinaavia kapitali. Samuti peab projektiga võetav risk olema mõõdukas, st halvima juhtumisel ei pea silmad peos pikalt haavu lakkuma, vaid võetakse õppust ja liigutakse edasi.
Praegu takistab tuuleenergeetika arengut Hiiumaal piisava ühendusvõimsuse puudumine. Samas ei peaks Hiiumaa endale ostma ringtoidet. Niimoodi välja arendatud elektriühendused on põhivõrgu arengu loomulik jätk ja Elering OÜ kohustus. Siinkohal peame saarlaste ja läänlastega (Vormsi) seljad kokku panema.
Arvestades energeetika ees seisvaid probleeme ja tehnoloogia arengut vajame me lähiajal uusi lahendusi transpordis (ka siin võib vaba elekt-ritootmisvõimsuse olemasolu lahendada meie jaoks olulisi probleeme).
Kiiresti kasvavad energiahinnad pole probleemiks ainult ettevõtjatele. Energia säästmisest ja efektiivsemast kasutamisest saab mõne järgneva aasta jooksul kõiki eluvaldkondi läbiv teema.
Praeguse tuuleenergia teemaplaneeringu korral ei pea planeeringuga tuulegeneraatorite jaoks avatav ala olema suurem kui Hiiumaa praegune vajadus. See võimaldab ebaõnnestumise korral suuremate kaotusteta taasalustada. Seda enam, et praegune planeering ei käsitle olulise keskkonnamõjuga võrguühenduste teemat.