Rohkem aktiivsust CO2 küsimuses
CO2 kaubandus - etea detsember 3, 2010
Eesti Päevaleht, 03.12.2010
Aasta tagasi toimunud suurejooneline Kopenhaageni kliimakonverents lõppes kokkulepetega, mis valmistasid kliimamuutust uskuvatele inimestele pettumuse, sest need pole osalenud riikidele õiguslikult siduvad. Praegu Cancúnis toimuval tagasihoidlikul konverentsil üritatakse seda viga osaliselt parandada.
Kõneluste aluseks on tees: selleks et ära hoida rohkem kui kahekraadine ülemaailmne soojenemine, tuleb aastaks 2050 heitkoguseid, võrreldes 1990. aastaga, vähendada vähemalt poole võrra. Kliimasoojenemine öeldakse olevat teaduslikult tõestatud, samal ajal on sellel teoorial ka ägedaid kriitikuid. Vanasõna „parem karta kui kahetseda” ütleb, miks on mõistlik, kui mõjule pääseb kliimamuutusse uskujate soovitatud poliitika.
Paraku nõuab CO2 heitkoguste olulisele vähendamisele suunatud tegevus ka suuri investeeringuid, võib negatiivselt mõjuda osa riikide rahvusvahelisele konkurentsivõimele, sunnib inimesi muutma oma seniseid harjumusi. Selge, et sellises taustsüsteemis on raske jõuda siduvate kokkulepeteni – eriti kui asjasse on segatud ligi 200 riiki (protsessi tulemust määravaid riike on küll vähem) ja nende kodanikud ei tunne praegu oma igapäevaelus, et kliimamuutus on neid ohustab. Pole tõenäoline, et Cancúnis saavutatakse CO2 piiramises suur läbimurre, pigem lõpeb konverents edasiminekuga mõnel väikesel rindel.
Eestis on suhtumine CO2 teemasse küllaltki ükskõikne, peamiselt vaid CO2 kvootide müügi on riik enda jaoks avastanud. Maailma mastaabis liigume EL-i osana siiski esimeses rongis, sest EL on endale võtnud ühepoolseid kohustusi CO2 heitkoguste vähendamiseks, mida Eestilgi tuleb täita. Teemale puhtpragmaatiliselt lähenedes tasub Eestil olla aktiivsem, sest sõltumata Cancúni konverentsi tulemustest jääb inimtegevuse keskkonnamõju piiramise vajadus pikaks ajaks teemaks, mis sünnitab uusi rahvusvahelisi regulatsioone. Muutused, teadagi, aga peidavad endas võimalusi. Ka Eesti jaoks.