Eesti Energia palub meretuuleparkide osas riigilt võrdset kohtlemist
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea jaanuar 31, 2011
BNS, 31.01.2011
Eesti Energia palub meretuuleparkide rajamiseks vajalike otsuste osas keskkonnaministeeriumilt võrdset kohtlemist ning küsib, mille taga seisab 2009. aasta lõpus taotletud vee erikasutusloale keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine, samal ajal kui konkurentide KMH-d on algatatud ja protsess käib.
Eesti Energia AS taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Leppiman kirjutas keskkonnaministeeriumi kantslerile Rita Annusele ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantslerile Marika Priskele möödunud nädalal kirja, milles tunneb huvi, mille taga seisab Eesti Energia Liiv lahe meretuuleparkide KMH algatamine.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles BNS-ile, et loomulikult ei tohi ettevõtteid ebavõrdselt kohelda, kuid konkreetses küsimuses peab vastust andma keskkonnaminister.
Leppiman kirjutab, et Neugrund OÜ ja OÜ Nelja Energia osas on samasisulises vee erikasutusloa menetluses KMH algatatud. “Käesoleval hetkel tundub selline arendajate ebavõrdne kohtlemine meelevaldne ning on seega avaliku võimu poolt õigusaktidega keelatud,” kirjutas Leppiman.
Keskkonnaministeerium võttis Eesti Energia Liivi lahe tuuleparkide vee erikasutusloa menetlusse 2009. aasta 22. detsembril. Leppimani viidatud aktide kohaselt tehakse KMH algatamise või mittealgatamise otsus ühe kuu jooksul. Seni seda tehtud pole.
Seejuures viitab Leppiman Annuse mullu märtsis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile saadetud kirjale, milles Annus kirjutas, et keskkonnaministeerium ei anna kavandatud tegevuse osas lõplikku hinnangut enne kui KMH aruanne on valminud ning KMH protsess tuleb kindlasti algatada.
Neugrund OÜ kavandatud meretuulepargi kohta on algatatud KMH ja see on jõudnud mullu augustis aruandeni, Nelja Energia OÜ Loode-Eesti rannikumere tuulepargi KMH on samuti algatatud ning valminud on KMH programm.
“Eesti Energiale jääb kahjuks arusaamatuks, millistel põhjendustel ning kaalutlustel ei ole algatatud Eesti Energia vee erikasutusloa osas keskkonnamõju hindamist,” lisas Leppiman.
Neugrund OÜ soovib paigaldada tuulikuid ligikaudu 12 ruutkilomeetri suurusele alale Neugrundi madalikule, kus mere keskmine sügavus ei ole üle 15 meetri. Madalikule tahab firma püstita kahes grupis kokku 38 viie megavatise võimsusega tuulikut. Projekti eeldatavaks maksumuseks on neli kuni kaheksa miljardit krooni.
Merepõhjas asuva Neugrundi meteoriidikraatri alale on koostatud ekspertiis, mis soovitab ala looduskaitse alla võtta. KMH aruandes leiti, et tuulepargi mõju on loodusele negatiivne, kuid selle võiks leevendusmeetmeid kasutades rajada. Kohalikud elanikud, piirkonna omavalitsused, kaitseministeerium ja looduskaitsjad on selle meretuulepargi vastu.
OÜ Nelja Energia soovib Hiiumadala looderanniku lähistele, avameres asuvatele Apollo, Vinkovi, Neupokojevi pankadele ja nende lähistele rajada viis tuuleparki kokku ligi 200 tuulikuga. Tuulikud on kavas ehitada merepõhja rajatavatele vundamentidele.
Eesti Energia kavandatava Liivi lahe meretuulepargi võimsus oleks 600 megavatti ja avamerre tahab ettevõte paigutada 120 tuulikut. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis mullu suve lõpus valitsusele arutamiseks Eesti Energia taotluse broneerida Liivi lahes viis suurt ala kokku 100 ruutkilomeetri ulatuses kavandatava meretuulepargi uuringuteks.
Peaminister Andrus Ansip väljendas taolise broneeringu andmisele vastuseisu.