Kaitseala tikub meretuuleparki
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea jaanuar 12, 2011
Eesti Päevaleht, 12.01.2011
Mittetulundusühing Balti Keskkonnafoorum (BEF) tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta Hiiumaast kirdesse jääval merealal looduskaitse alla ligi 5200 hektaril laiuvad Apollo madalad. Kuna samasse kohta himustab OÜ Nelja Energia püsti panna tuulegeneraatorid, tõotab sellest kujuneda järjekordne juhtum, mis iseloomustab ilmekalt looduskaitsjate ja tuuleparkide arendajate vahelist mõõduvõtmist.
BEF viitab ettepanekus Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi uuringutele toetudes, et Apollo madaliku näol on tegemist väärtusliku mereelupaigaga, kus on hästi säilinud sellised üleeuroopalise tähtsusega ning tavapärasest liigirikkama merepõhjaelustikuga elupaigatüübid nagu liivamadalad ja veealused karid. BEF-i looduskaitseekspert Merle Kuris osutas, et kuigi piirkond pole looduskaitselise tähtsusega kalaliikide jaoks eriti oluline piirkond, leidub seal Eesti punasesse raamatusse kantud kaladest merihärgasid, meripühvleid, merivarblaseid ja nolguseid.
Samal ajal vastab ala linnustiku poolest rahvusvahelise tähtsusega linnualade nn 20 000 isendi kriteeriumile. Nimelt loendasid ornitoloogid 2008. aasta sügisel Apollo madaliku alal kokku pea 30 000 auli. „Viimasel ajal avaldatud andmed osutavad auli Lääne-Siberi populatsiooni arvukuse järsule langusele. Eesti ranniku- ja avameres paiknevaid aulile olulisi alasid võivad ohustada tuuleparkide rajamise plaanid, kaevandus- ja kaadamistööd ja pilsivete heide merre,” tähendas Kuris. „Seetõttu on aulide kaitses ülioluline säilitada primaarsed alad, kus linnud saaksid ennast enne uut pesitsusperioodi taastada.”
Kuris märkis, et võrreldes teiste Hiiumaa rannikule jäävate kaitseta meremadalikega on Apollo madal aulidele kõige olulisem koondumiskoht – seal võivad peatuda pooled kogu piirkonna aulidest.
Kontekstist rebitud?
Vinkovi, Neupokojevi ja ühtlasi Apollo madalikule tahab Nelja Energia OÜ rajada kuni 200 tuulegeneraatorist koosneva ning kuni 700 MW koguvõimsusega avameretuulepargi. Ettevõtte juhatuse liige Martin Kruus märkis, et kuna BEF toetub oma ettepanekus Nelja Energia poolt tuulepargi keskkonnamõjude hindamise (KMH) käigus tellitud ja rahastatud uuringutele, tuleks enne otsustuste tegemist ära oodata KMH lõppraport. „Oleks mõistlik, et keskkonnamõju hindamise raames tehtud tööd viiakse loogilise lõpuni, mitte ei rebita sealt vahepeal mingisuguseid dokumente kontekstist välja, et siis nendele viidates mingeid paralleelprotsesse alustada,” sõnas Kruus. „Selline käitume pole õige, sest keskkonnamõjude hindamine on seadusega ette nähtud protseduur ning me võiksime selle tulemused rahulikult ära oodata ja alles siis hakata otsuseid langetama.” Plaanide kohaselt peaks KMH aruanne valmis saama selle aasta esimeses pooles.
Kruus lisas, et seni pole plaanitava tuulepargi KMH käigus välja tulnud ühtegi asja, mis võiks kuidagi tuulikute alla jäävate madalate loodust oluliselt mõjutada. „Nii palju kui mina olen aru saanud, siis tegelikult üks ei välista teist,” viitas ta, et tuulegeneraatorid ja kohalikud loodusväärtused saaksid vabalt koos eksisteerida.
„Tuulikute omavahelised kaugused on piisavalt suured, nii et nende vahele jäävad ka ehitusprotsessist puutumata alad,” rääkis Kruus. „Maailmapraktika on näidanud, et põhjaelustik taastub pärast tuulikute paigaldamist aasta või siis kahe aasta jooksul.”
KMH seniste tulemuste põhjal kinnitas Kruus ühtlasi, et samuti pole põhjust karta, et tuulepark kohalikule linnustikule erilist mõju avaldaks.
Eksperdihinnang saab otsustavaks
•• Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel märkis, et kui Balti Keskkonnafoorumi läkitatud ettepanek vastab kõigile nõuetele, hakkab seda edasi menetlema keskkonnaamet. Otsustamaks selle üle, kas alustada Apollo madalate looduskaitse alla võtmist, tuleb Zingeli kinnitusel ametil tellida erieksperdihinnang. Kui selles leitakse, et BEF-i välja käidud põhjused Apollo madalad kaitse alla võtta on piisavalt kaalukad, läheb protsess lahti.
•• Zingel viitas, et ühes uurimistehnika arenemisega on merekaitsealade loomine nii Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas muutunud väga aktuaalseks teemaks.
•• Kui üleilmselt on looduskaitsjad võtnud sihiks kümnendiku meredest kaitse alla võtta, siis Eesti merevetest on kaitse alla võetud ligikaudu 20 protsenti.
•• Möödunud aasta augustis kiitis valitsus heaks Ruhnu lähistel meres ligi 15 000-hektarilise Gretagrundi hoiuala loomise.