Taastuvenergia ja koostootmine said mullu toetusi 711 miljonit krooni
Eesti uudised - etea jaanuar 26, 2011
BNS, 26.01.2011
Elering maksis taastuvenergia ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri toetusteks möödunud aastal 711,3 miljonit krooni ehk ligi 45 miljonit eurot, mida on võrreldes 2009. aastaga 76 protsenti rohkem.
Toetust saanud taastuvenergia maht kasvas 83 protsenti 755 gigavatt-tunnini.
Tuulikutele maksti toetusi 128 miljonit krooni ja biomassist toodetud elektrienergiale 450 miljonit krooni. Hüdroenergiast toodetud ja toetust saava elektrienergia maht on jäänud samale tasemele, biogaasist toodetud elektrienergia eest saadav toetus moodustas ligi üheksa miljonit krooni, mis annab kasvuks ligi 40 protsenti, teatas Elering.
Eleringi prognooside kohaselt makstakse tänavu tootjatele taastuvenergia- ja tõhusa koostootmise toetusi välja ligi 57,7 miljoni euro ulatuses, mis oleks ligi 27 protsenti enam kui mullu.
Eleringi andmeil suurenes eelmisel aastal taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kogumaht 2009. aastaga võrreldes enam kui 76 protsendi võrra 862 gigavatt-tunnini, moodustades kogu Eesti elektritarbimisest ligi 10 protsenti. Aastal 2009 moodustas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia kogutarbimisest kuus protsenti.
Enam kui kaks korda kasvas jäätmetest ja biomassist toodetud taastuvenergia, mille maht oli kokku 0,5 teravatt-tundi. Samuti suurenes oluliselt ehk 44 protsendi võrra 0,28 teravatt-tunnini tuuleenergia maht.
Riigi võetud kohustuse järgi pidi Eestis taastuvenergia osakaal mullu olema 5,1 protsenti. “Kuigi eelpool toodud 10-protsendiline taastuvenergia tase ei ole päris sama direktiivis defineeritud riikliku sisetarbimisega, on ometi ühelt poolt põhjust küsida, kas nii kiire taastuvenergia osakaalu kasv, mis põhineb subsiidiumidele, ei koorma liigselt tarbijat. Teisalt näen siin võimalust seda müüa Eesti eduloona, sest paljud Euroopa riigid alles otsivad mudelit, kuidas taastuvaenergia osakaalu kiiret kasvu saavutada,” rääkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Biomassist toodetud elektrienergia koguste kasvu möödunud aastal tingis eelkõige aasta esimesel poolel kehtinud olukord, kus toetust said ka tootjad, kes tootsid elektrit ka väljaspool koostootmise režiimi. Eelkõige puudutas see Narva Elektrijaamade Eesti elektrijaama energiaplokke, mis tootsid aasta esimesel poolel 140 gigavatt-tundi taastuvenergiat.
Kogu biomassist toodetud taastuvenergia toetust saava elektri kogus 2010. aastal oli 535 gigavatt-tundi.
Aasta keskel rakendus seadusemuudatus, mis sätestas biomassist toodetud elektrile toetuste maksmise vaid juhul, kui täidetud on elektrienergia koostootmise kriteeriumid. Selle tulemusena peaks 2011. aastal biomassist toodetud taastuvenergia kogused vähenema, hindas Elering. Küll on aga eeldatavalt kriteeriumid jõukohased kõigile Eesti koostootjatele, märkis Elering.
Sügisel alustas tööd 25-megavatise võimsusega koostootmisjaam Pärnus, kus toodeti aasta kolme viimase kuu jooksul biomassist juba enam kui 14 gigavatt-tundi elektrienergiat.
Tuuleenergia osas on olulise tõusu põhjustanud uute tuuleparkide lisandumine. Tänu võrgueeskirja tehniliste tingimuste täitmisele lisanduvad tänavu toetuse saajate hulka uued tuuleelektrijaamad, mis peaks kasvatama toetust saavat tuuleelektrienergia hulka 170 gigavatt-tunnilt 340 gigavatt-tunnini, märkis Elering.