Eleringil on tuulikute võrguühenduste lepinguid 844 megavati ulatuses
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea veebruar 1, 2011
BNS, 01.02.2011
Aastavahetuse seisuga oli elektrisüsteemihaldur Elering allkirjastanud arendajatega võrguühenduste liitumislepinguid Eestisse tuuleelektrijaamade rajamiseks 844,2 megavati ulatuses.
Elering sõlmib tuuleparkide arendajatega liitumislepinguid võrguühenduse rajamiseks. Pärast ühenduse rajamist on arendajatel võimalik, juhul kui tuulikud on paigaldatud, elektrienergiat võrku anda, selgitas BNS-ile Eleringi kommunikatsioonijuht Liis Plakk.
844,2 megavati ulatuses allkirjastatud liitumislepingud sisaldavad nii neid lepinguid, mis on realiseeritud ning arendajal on võimalus tuulikud võrku ühendada, kui ka neid lepinguid, mille puhul võrguühenduse rajamine on alles pooleli.
Eleringi elektrivõrguga on hetkel ühendatud seitse töötavat tuuleparki, koguvõimsusega 140,2 megavatti. Eleringile teadaolevalt planeeritakse lähiajal Eleringi elektrivõrguga ühendada täiendavalt 33 megavati ulatuses tuulegeneraatoreid.
Kõnealuse 33 megavati ulatuses täiendavate tuulegeneraatorite võrku ühendamine toimub juba sõlmitud liitumislepingute alusel, seega jäävad antud võimsused 33 megavati ulatuses eelpool mainitud 844,2 megavati hulka.
Kehtivate ja sõlmimisel olevate liitumislepingute ning kehtivate ja koostamisel olevatest liitumispakkumiste võimsuste kogumaht on Eleringil hetkel 3359,2 megavatti. Arendajatega allkirjastatud liitumislepingud 844,2 megavati ulatuses kuuluvad 3359,2 megavati hulka.
3359,2 megavatist 3277,2 megavati ulatuses on Elering liitumistaotlusi juba menetlenud ja arendajatele liitumispakkumised väljastatud. Seega on hetkel Eleringis elektrituulikute liitumistaotlusi menetluses 82 megavati ulatuses.
Plakk märkis, et liitumistaotluse esitamise ja liitumislepingu sõlmimise faasis ei ole arendajatel võimalik oma plaanidest väga detailset ülevaadet anda, sest tuulepargi rajamise protsess võtab tavaliselt aega üle viie aasta.
Eleringile teadaolevalt 3359,2 megavati taodeldavate võimsuste hulgas meretuuleparkide taotlusi ei ole.
Suvel teatas Elering, et loobub nõudest, mille järgi uute tuuleparkide võrku ühendamist taotlevad arendajad pidid omama tasakaalustavaid tootmisvõimsusi. Plakki sõnul kõnealune uudis liitumistaotluste massilist laekumist kaasa ei toonud, sest peaaegu samal ajal jõustus ka võrgueeskirja muudatus, mis karmistas tootjatele liitumistaotluse esitamise nõudeid.
Eleringi hinnangul on 2016. aastal 900 megavatti tuuleparkide mõistlik võimus, mida on võimalik elektrisüsteemi ühendada. Tegemist ei ole maksimaalse võimsusega, vaid suurusega, mille korral piirangud tuuleelektrijaamade toodetavale elektrile on minimaalsed, mis tähendab, et Eesti-sisene elektritarbimise maht, ekspordivõimalused ja teiste jaamade koosseis võimaldavad tuuleelektrijaamadel pea igal ajahetkel elektrit toota.
Plakk märkis, et tehniliselt on võimalik paigaldada tuuleelektrijaamu suuremal hulgal, kuid arvestades Eesti elektrituru väiksust, ei ole piisavalt tarbimismahtu, et kogu toodang ära tarbida ning piisavalt välisühendusi, et toodangut eksportida.
900 megavati ulatuses tuuleparkide süsteemi liitmise kõige olulisemad eeldused on piisavad ühendused Põhjamaadega ehk Estlink 2 ning samuti Baltimaade ja Eesti avatud ja hästi toimiv elektriturg. Tõsta tuleb ka tuuleelektrijaamade toodangu prognoositäpsust, rääkis Plakk.