• Eesti

Nõudeid rajatavale tuulepargile jagub

Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap April 6, 2011

Äripäev, Ehitus.06.04.2011

Otseselt ei ole määratud, kui kaugele meretuulikupargid maismaast ehitatakse. Eestis on Eesti Energia meretuulikuparkide arendamise näitel kaugus rannikust (Kihnu saar) lähematel tuulikutel 10 km, kaugematel enam.

“Sellist kaugust võib pidada optimaalseks, lähtudes visuaalse mõju puudumisest, tuuletingimuste piisavusest ja tuulikupargi elektrivõrguga liitumise kaugusest,” sõnab Ruuda.

Merepinda haldab Eesti riik. Selleks, et avalikku veekogusse tuulikuparki ehitada, peab soovija taotlema hoonestusloa valitsuselt. Luba annab õiguse avaliku veekogu põhjaga ühendatud, kuid kaldaga mitteühendatud ehitise ehitamiseks. Tuulikupark kuulub hoonestusloa omanikule.

Hoonestusluba on tähtajaline, tavaliselt 50 aastat. Seejärel on õigus taotleda loa pikendamist järgmiseks perioodiks.

Hoonestusluba ei asenda teisi seadusest tulenevaid tavapäraseid lubasid rajatistele. Seega on vaja avalikku veekogusse ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks ka ehitus- ja kasutusluba. Erinevad load väljastab valitsus, kohalik omavalitsus, konkurentsiamet.

Eraõiguslikel isikutel on võrdne võimalus ehitada tuuleelektrijaamu ja sadamaseadmeid avalike veekogude põhja.

Ainus erisus on selles, et riigiasutus ei pea hoonestusluba taotlema.

Taust

Tuulikud mõjuvad nii maastikule kui ka psüühikale

lähestikku ei saa ehitada mitut tuuleparki – üks tuulikupark võtab enamuse piirkonna tuulest ära.

tuulikute vahekaugus pannakse paika tuulikute paigutamise käigus, lähtudes tuulikute omavahelisest varjutusest.

ehitades tuleb jätta ohutusala – 10 MW toodetavat energiat vajab 1-2 km2 maad.

peab olema ligipääs tuulikule nii ehituse ajal kui ka pärast – merre ehitades võib tekkida vajadus rajada uued teed, sadamakohad jms. Ligipääs tuulikutele on maismaal tagatud juurdesõiduteedega, mis rajatakse koos tõsteplatsidega tuulepargi rajamisel. Meretuulikuparkide puhul on ligipääs tuulikutele tagatud meritsi või helikopteriga.

pöörleva tuuliku tiivikute liikuva varju mõju inimese psühholoogiale, närvisüsteemidel ja meeltele – mida pikemad varjud, seda suurem mõju.

arvestama peab tuuliku tekitatavat müra – vältida tuleks liikumist 6-10kordse tuulikulabade siruulatuse kaugusel.

tuulikulabadelt vastu peegelduva päikesevalguse mõju inimesele on häiriv faktor.

Mõju maastikule – nt pinnasele, on asjalolu, mida peab arvestama.

Mõju looduskeskkonnale – nt taimedele, loomadele, kliimale.

Mõju majandusele -tekivad uued töökohad, sest keegi peab kogu aeg tuulikuid hooldama ja juhtima, lisaks need töökohad, mis ehitusega kaasnevad, osa tuuleenergia müügitulust läheb kohalikele elanikele.

Mõju telekommunikatsioonile – kirjeldatakse planeeringu käigus.

Mõju riigikaitsele – tuleb hinnata planeeringu käigus ja planeeringudokument kooskõlastada kaitseministeeriumiga.

mõju mereliiklusele – kirjeldatakse planeeringu käigus.

mõju liiklusohutusele maismaal – varjude liikumine vähendab maismaaliikluse ohutust. Ohutust kirjeldatakse planeeringu käigus.

Vaata ka

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes