Segadus saastekvootidega võib firmadele hiigeltrahvi tuua
CO2 kaubandus, Eesti uudised - etea aprill 12, 2011
ERR uudised, 12.04.2011
Poolsada Eesti firmat, kes osalevad Euroliidu süsinikukauplemise skeemis, pole Eesti kvoodivaidluse tõttu ei selleks ega eelmiseks aastaks tasuta saastekvooti kättegi saanud, kuid peagi võib neid oodata hiigeltrahv.
Euroopa Komisjon ähvardab, et kui aprilli lõpuks mulluse tasuta kvoodi rehkendust tehtud pole, ootab firmasid trahv, mis ületab suuruselt isegi osalemist eurotsooni päästepaketis, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Direktiivi järgi näeb asi välja nii, et hiljemalt veebruariks saavad firmad kätte oma aastase tasuta CO2-kvoodi. Järgmise aasta aprilli lõpuks peab firma oma kvoodi ja reaalse tossutamise vahel arvutuse tegema, et vajadusel kvooti kas juurde osta või vastupidi, ülejääk maha müüa. Ametlikus eurokantseliidis nimetatakse seda kvoodi tagastamiseks.
Eesti kvoodi üle käib aga vaidlus ja seetõttu pole firmad tasuta kvooti lõppenud aastaks saanudki. Tagastama peab reeglite järgi sellegi poolest. See tähendab, et firmad peavad selle kas turult kokku ostma või maksma iga tagastamata tonni eest 100 eurot trahvi.
Kui arvestada, et mullu paiskasid poolsada kauplemisskeemis osalevat Eesti ettevõtet õhku umbes 15 miljonit tonni süsihappegaasi, tähendaks see firmadele kokku 1,5 miljardit eurot trahvi. Turuhinnaga kvooti kokku ostes tuleks hind küll odavam, kuid jääks siiski sama absurdsesse suurusjärku.
Euroopa Komisjon on kinnitanud, et kuigi vaidlus Eesti mulluse kvoodi üle alles käib, ei vabasta see firmasid rehnungi tegemisest.
“Olemasolev direktiiv sätestab selgelt, et ettevõtted peavad trahvi maksma siis, kui nad ei ole tähtajaks suutnud seda tasuda,” lausus Euroopa Komisjoni Eesti esinduse meedianõunik Erkki Bahovski.
Mullune kvoot on firmadel saamata vaidluse tõttu, kus riiki üritab suursaastaja Eesti Energia toetamiseks komisjonilt suuremat kvoodimäära välja kaubelda. Et ülejäänud kauplemissüsteemis olevad ettevõtted süütult löögi alla ei satuks, on riik nüüd teadlikult direktiiviga vastuollu läinud.
“Eesti seadusloomet muutsime selliselt, et Eesti ettevõtetel ei ole kohustust igal aastal tagastada saastekvoote, vaid kohustus on alles perioodi lõpul ehk aastal 2013,” selgitas keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja kohusetäitja Meelis Münt.
Ministeeriumi kinnitusel peavad ettevõtted juhinduma kohalikust seadusandlusest, kui see ka Euroopa Liidu omaga vastuolus on.
Küll võib direktiiviga vastuollu minemine Eesti riigile tähendada näiteks rikkumismenetlust, kuid kõige tõenäolisem on ministeeriumi hinnangul, et kvoodivaidlus saab Brüsseliga peagi lahenduse, selguvad firmade mullused ja tänavused kvoodid ning need klaaritakse suurema riiuta tagantjärele ära.