• Eesti

Uued videod

Tsitaat

TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura 11.05.2012 Vikerraadio Reporteritunnis: „Üheks Eesti suurimaks väljakutseks on muuta transpordi sektorit. Meie olemasoleva ja muutliku tuuleenergia baasil on võimalik sellele rajada kogu transport. Kas see on vesiniku tootmise või otse akude laadimise kaudu, aga see kõik on olemas ja see tuleb. Küsimus on millal.“

Tänavu on jälle oodata tavalisest soojemat suve

Eesti uudised - etea aprill 7, 2011

Eesti Ekspress, 07.04.2011

Nii väidavad Tartu ülikooli ilmateadlased Rein Rõõm ja Marko Kaasik, kes koostavad Eesti ilma prognoosi kuni kuueks kuuks.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdro­loogia Instituudi (EMHI) ko­dulehel on ilmaprognoosid nädalaks, skemaatiliselt ka üheks kuuks. Tartu Ülikooli Füüsika Insti­tuudi kodulehelt võib leida aga Ees­ti ilma prognoosi kuueks kuuks. Kui­das on see võimalik?

Füüsika Instituudis tegelevad prognoosmudelite loomisega atmo­sfäärifüüsika labori juhataja, meteoroloogiaprofessor Rein Rõõm ja ins­tituudi vanemteadur doktor Marko Kaasik. Ilmajaam võtabki need mu­delid ilma ennustamisel aluseks.

Superarvuti modelleerib ilma

“Kuni viimase ajani ennustati ilma statistiliste meetoditega. Vaadati, mis aastatel on olnud sarnane ilm ja mis siis on juhtunud. Nüüd aga tehakse arvutused numbriliste meetoditega,” selgitab Kaasik. See tähendab, et ilma modelleeritakse superarvutitel.

“Ilmaennustuse tegemiseks la­hendatakse atmosfääri dünaamika võrrandid, integreeritakse need ajas ja sel viisil modelleeritakse atmosfää­ri liikumist,tuuli ja sademeid. Meil on füüsikaseadused, teame, mulised jõud õhule mõjuvad, ning saame arvutada, kuidas see liigub. Sõna otseses mõttes – milline tuul puhub konkreetses ko­has, kus pilv tekib ja kus tühjaks sa­jab,” ütleb professor Rõõm.

Atmosfäär kui soojusmasin

Ilmaspetside sõnul on ilm üsna täp­selt ennustatav nädal aega ette. “Il­maennustamine on täppisteadus, kuigi pole lõpuni täpne ega usalda­tav. Siiski, aluseks on täppismeetodid ja loodusseadused – termodünaamika, statistiline füüsika ja pal­ju muud,” ütleb professor Rõõm. 80protsendilist täpsust loetakse tema sõnul juba heaks tulemuseks.

“Atmosfäär on põhimõtteliselt deterministlik soojusmasin, mis transpordib sooja õhku ekvaatorilt poolustele. Täpsus on võimalik ainult lühikese aja peale, sest atmosfäär on väga keeruline. Kui pikema aja peale modelleerida, muutub soojusmasin deterministlikust tõenäosuslikuks ja hakkab käituma nagu juhuslik süs­teem,” ütleb teadlane. Nii et oleme õnnega koos, kui ilm käitub kaks nä­dalat nagu mööda rööpaid veerev ve­dur. Edasi asenduvad rööpad aga eba­määraselt laieneva maanteega. Kaasik nendib, et pikema aja peale ennustades tuleb arvestada suu­remate kõrvalekalletega, eriti keh­tib see pilvisuse ja sademete kohta. Õhurõhk, temperatuur ja tuul on täp­semini ennustatavad.

Soojem ja vihmasem suvi

Seega on kuus kuud ette ennustades tulemused üsna ümmargused. Kuid asi seegi, kui saab öelda, et meil tu­leb tänavu natuke soojem suve algus ja keskmisest 1-2 kraadi soojem suvi. Professor Rõõmu sõnul võib tähelda­da tugevamat polaarfronti ja ägene­nud tsirkulatsiooni: “See tähendab soojemat, aga minu arvates ka sade­meterohkemat suve.”

Pikaajalise ennustuse usaldusväärsust loodetakse suurendada ookeaniilma, veemasside tempera­tuuri ja liikumise täpsema modellee­rimisega, sest ookean on suure inertsi ja soojusmahtuvusega. “Veidi utreerides: maailmameres on tuhandeid kuupkilomeetreid vett, mille tempe­ratuuri pole kunagi mõõdetud,” ütleb professor.

Kaasik nendib, et aasta esimese kolme kuu põhjal saab teha rohkem järeldusi kui teiste kuude põhjal. Suur hulk lund ja merejääd jahutab ilma, nende sulamine võtab palju aega ja energiat ning kevad on külmem.

“Seekord tuleb meil täiesti kesk­mine kevad, võib-olla isegi kraad soo­jem,” ennustab ta.

Elusloodust aga väga arvestada ei saa. “Kaldun arvama, et elav loodus ei saa pikaajalistele muudatustele pih­ta. Lõokesed tunnevad, et läheb soo­jaks, ja lendavad kohale, aga siis tuleb lumetorm ja nad hukkuvad massili­selt. Nad on lihtsalt liikuma hakanud selle peale, kui keskmine tempera­tuur on olnud piisavalt kaua üle viie kraadi,” arvab professor. “Sellist ilmaennustust oskame kõik teha, et suvel on soe ja talvel on külm ja tuleb saa­pad osta, aga kindla peale öelda, kas mai keskel tuleb öökülm ja võtab pu­nase sõstra õied ära, ei oska.”

Igasuguseid ilmatarku kumbki mees väga tõsiselt ei võta. Professor Rõõmu hinnangul on ilmatarkade ennustused liiga lokaalsed, ilmamärgid võetakse vaid enda kodu ümbru­sest, samas kui ilm on olemuslikult globaalne nähtus.

Kus tehakse meie ilm?

Meie ilm “tehakse” professor Rõõ­mu sõnul kuskil Islandi juures, kus saavad kokku külm õhk ja soojad veed – atmosfäär soojeneb, “imetak­se” veeauru täis ja transporditakse meieni.

“Ilm võib meil tulla läänest küll, aga ida paneb asja paika. Kui Vene­maa pool tekib suur blokeeriv kõrg­rõhkkond, on talv külm, selge ja lumerikas nagu tänavu. Suvel on vas­tupidi. Kui suur Siberi kõrgrõhkkond levib läände üle Uuralite ja hakkab Läänemere ümbruses ilma kujun­dama, on suved tõeliselt need, mida eestlane 11 kuud on oodanud. Eel­mine suvi oli selle kohta hea näi­de, ja üle-eelmine vastupidi,” ütleb professor Rõõm.

Kliima soojeneb, aga jääaeg tuleb ikka

Ilmastikku on võimalik ennusta­da ka palju pikemaks ajaks. Nii oo­tab meid professor Rõõmu sõnul lä­hima 30 000 aasta jooksul ees järg­mine jääaeg. “Antarktika jääs on andmed, kuidas ilmastik on eel­neva 500 000 aasta jooksul muu­tunud, kuidas pikkade jääaegade­ga vahelduvad lühikesed soojaperioodid. Praegu elamegi soojaperioodil,” ütleb ta.

Ilmastikku oleks lihtsam en­nustada, kui poleks inimese vahe­lesegamist. “Sellest kogusest C02-st ja teistest gaasidest, mis inimene on suutnud õhku paisata, on kül­lalt, et tekitada soojenemist,” hin­dab professor Rõõm. Arvamus pole laest võetud, vaid leidnud kinni­tust tulevikukliima stsenaariume ilmaennustusmudelitega model­leerides.

Neis arvutustes võetakse arves­se atmosfääritingimusi ja keemi­list koostist, liustike paiknemist, ookeani dünaamikat jpm. Ilmastikumudelis on esindatud nii atmo-, krüo-,bio-, hüdro- kui ka litosfäär. Loomulikult peab selline mudel hakatuseks suutma “ennustada” eelneva 100 aasta ilmastikku taga­siulatuvalt. Alles seejärel saab uu­rida, mis juhtub kliimaga lähema 50-100 aasta jooksul.

Isegi kui C02 õhkupaiskamist suudetakse pidurdada, jätkub soo­jenemine inertsist. Üldiselt prog­noositakse polaaraladele kuni 3kraadist temperatuuritõusu. Ees­ti kui suhteliselt polaaralade lähe­dal asuv piirkond on soojenemi­sest eriti mõjutatud. “Kui nii lä­heb, muutub meil lumi väga harul­daseks. Lumi sajab maha, aga sulab kohe ära,” ennustab professor. “Ega see hea ei ole, külm talv on tervise­le ikka parem.”

Prof. Rõõmu töörühm on hak­kama saanud ka sellega, et viis vii­mase 40 aasta Eesti ilma andmed arvutisse. See töö näitas, et meie ilm on selle ajaga keskmiselt 1,5 kraadi soojemaks läinud.

Ilm on visklema hakanud

Kui kõik jäämassiivid ära sulavad, tõuseb maailmamere tase mitu­kümmend meetrit. Praegu arvatak­se, et sajandi lõpuks jääb tõus alla 40 cm. “Peaksime rohkem tegele­ma ilmaennustusega 30 või 50 aas­taks. Millised inimsugu mõjutavad võimalikud katastroofid meid oota­vad? Me ei tohiks olla liiga suured optimistid.”

Ilm on läinud aktiivsemaks ja äärmusi on juurde tulnud, see kõik on seotud kliima soojenemisega. Eriti kuum suvi, metsatulekahjud, ulatuslikud põuad ja üleujutused on kõik selle märgid. Soojenemise tulemus võib olla näiteks arvatav Golfi hoovuse nõrgenemine, selle mõju kliimale ei oska veel kee­gi öelda.

Piisava globaalse soojenemi­se korral hakkab sulama ka Siberi igikelts.”Siis eraldub tohutu kogus metaani, mis omakorda võib kaasa tuua täiendava temperatuuritõu­su,” ütleb professor. Ta loodab, et maavärina ja tsunami järel juhtu­nud õnnetus Jaapani tuumajaamas Eestit ei mõjuta, kuid kindel olla ei saa. “Kui seal ikka kõvasti keema hakkab ja radioaktiivne saaste sa­tub jugavooludesse ja stratosfääri, siis jõuab see üle Ameerika lõpuks ka Euroopasse ja meile.” Juba on täheldatud esimesi märke sellest.

Eesti radioaktiivne foon on tema sõnul ka muidu mitu korda maailma keskmisest tugevam, sest “elame siin ju uraanirikkal diktüoneemakihil”.

Eesti on professor Rõõmu sõ­nul ilmaennustamises mitmest lahinaabrist kõrgelt üle tänu sellele, et EMHI sai kiiresti Euroopa riikide ühise teadus-arendusprojekti HlRLAM liikmeks. EMHI-l on Tallinnas võimas ilmaarvutuskeskus ja Eestis kaks ilmaradarit – üks Harkus ja teine Viljandimaal Sürgaveres.

Radareid hüütakse CAPPIdeks (pro­fessor hääldab seda nagu kutsika nime -”Tšappi”). Radaripilti näeb EMHI kodu­lehel. Professor hindab radareid kõrgelt.

“Tahtsin Peipsile kalale minna, aga EMHI ennustas, et tuleb hirmus lumesa­du. Tegin radaripildi lahti, sadu oli jõud­nud Hiiumaa-Saaremaa joonele ja liikus kiirusega 20-30 km/h. Arvutasin, et see jõuab Tartusse keskpäevaks ja Peipsi­le kella 15ks. Ja jõudsingi ilusti ära käia! Enne kui kodust välja minna, soovitan soojalt, vaadake radarit! Ei näita mitte ainult seda, kus parajasti Eesti kohal sa­jab, vaid ka seda, kuhupoole sadu liigub.”

Vaata ka

Lisa kommentaar

« »