Tänavu on jälle oodata tavalisest soojemat suve
Eesti uudised - etea aprill 7, 2011
Eesti Ekspress, 07.04.2011
Nii väidavad Tartu ülikooli ilmateadlased Rein Rõõm ja Marko Kaasik, kes koostavad Eesti ilma prognoosi kuni kuueks kuuks.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) kodulehel on ilmaprognoosid nädalaks, skemaatiliselt ka üheks kuuks. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi kodulehelt võib leida aga Eesti ilma prognoosi kuueks kuuks. Kuidas on see võimalik?
Füüsika Instituudis tegelevad prognoosmudelite loomisega atmosfäärifüüsika labori juhataja, meteoroloogiaprofessor Rein Rõõm ja instituudi vanemteadur doktor Marko Kaasik. Ilmajaam võtabki need mudelid ilma ennustamisel aluseks.
Superarvuti modelleerib ilma
“Kuni viimase ajani ennustati ilma statistiliste meetoditega. Vaadati, mis aastatel on olnud sarnane ilm ja mis siis on juhtunud. Nüüd aga tehakse arvutused numbriliste meetoditega,” selgitab Kaasik. See tähendab, et ilma modelleeritakse superarvutitel.
“Ilmaennustuse tegemiseks lahendatakse atmosfääri dünaamika võrrandid, integreeritakse need ajas ja sel viisil modelleeritakse atmosfääri liikumist,tuuli ja sademeid. Meil on füüsikaseadused, teame, mulised jõud õhule mõjuvad, ning saame arvutada, kuidas see liigub. Sõna otseses mõttes – milline tuul puhub konkreetses kohas, kus pilv tekib ja kus tühjaks sajab,” ütleb professor Rõõm.
Atmosfäär kui soojusmasin
Ilmaspetside sõnul on ilm üsna täpselt ennustatav nädal aega ette. “Ilmaennustamine on täppisteadus, kuigi pole lõpuni täpne ega usaldatav. Siiski, aluseks on täppismeetodid ja loodusseadused – termodünaamika, statistiline füüsika ja palju muud,” ütleb professor Rõõm. 80protsendilist täpsust loetakse tema sõnul juba heaks tulemuseks.
“Atmosfäär on põhimõtteliselt deterministlik soojusmasin, mis transpordib sooja õhku ekvaatorilt poolustele. Täpsus on võimalik ainult lühikese aja peale, sest atmosfäär on väga keeruline. Kui pikema aja peale modelleerida, muutub soojusmasin deterministlikust tõenäosuslikuks ja hakkab käituma nagu juhuslik süsteem,” ütleb teadlane. Nii et oleme õnnega koos, kui ilm käitub kaks nädalat nagu mööda rööpaid veerev vedur. Edasi asenduvad rööpad aga ebamääraselt laieneva maanteega. Kaasik nendib, et pikema aja peale ennustades tuleb arvestada suuremate kõrvalekalletega, eriti kehtib see pilvisuse ja sademete kohta. Õhurõhk, temperatuur ja tuul on täpsemini ennustatavad.
Soojem ja vihmasem suvi
Seega on kuus kuud ette ennustades tulemused üsna ümmargused. Kuid asi seegi, kui saab öelda, et meil tuleb tänavu natuke soojem suve algus ja keskmisest 1-2 kraadi soojem suvi. Professor Rõõmu sõnul võib täheldada tugevamat polaarfronti ja ägenenud tsirkulatsiooni: “See tähendab soojemat, aga minu arvates ka sademeterohkemat suve.”
Pikaajalise ennustuse usaldusväärsust loodetakse suurendada ookeaniilma, veemasside temperatuuri ja liikumise täpsema modelleerimisega, sest ookean on suure inertsi ja soojusmahtuvusega. “Veidi utreerides: maailmameres on tuhandeid kuupkilomeetreid vett, mille temperatuuri pole kunagi mõõdetud,” ütleb professor.
Kaasik nendib, et aasta esimese kolme kuu põhjal saab teha rohkem järeldusi kui teiste kuude põhjal. Suur hulk lund ja merejääd jahutab ilma, nende sulamine võtab palju aega ja energiat ning kevad on külmem.
“Seekord tuleb meil täiesti keskmine kevad, võib-olla isegi kraad soojem,” ennustab ta.
Elusloodust aga väga arvestada ei saa. “Kaldun arvama, et elav loodus ei saa pikaajalistele muudatustele pihta. Lõokesed tunnevad, et läheb soojaks, ja lendavad kohale, aga siis tuleb lumetorm ja nad hukkuvad massiliselt. Nad on lihtsalt liikuma hakanud selle peale, kui keskmine temperatuur on olnud piisavalt kaua üle viie kraadi,” arvab professor. “Sellist ilmaennustust oskame kõik teha, et suvel on soe ja talvel on külm ja tuleb saapad osta, aga kindla peale öelda, kas mai keskel tuleb öökülm ja võtab punase sõstra õied ära, ei oska.”
Igasuguseid ilmatarku kumbki mees väga tõsiselt ei võta. Professor Rõõmu hinnangul on ilmatarkade ennustused liiga lokaalsed, ilmamärgid võetakse vaid enda kodu ümbrusest, samas kui ilm on olemuslikult globaalne nähtus.
Kus tehakse meie ilm?
Meie ilm “tehakse” professor Rõõmu sõnul kuskil Islandi juures, kus saavad kokku külm õhk ja soojad veed – atmosfäär soojeneb, “imetakse” veeauru täis ja transporditakse meieni.
“Ilm võib meil tulla läänest küll, aga ida paneb asja paika. Kui Venemaa pool tekib suur blokeeriv kõrgrõhkkond, on talv külm, selge ja lumerikas nagu tänavu. Suvel on vastupidi. Kui suur Siberi kõrgrõhkkond levib läände üle Uuralite ja hakkab Läänemere ümbruses ilma kujundama, on suved tõeliselt need, mida eestlane 11 kuud on oodanud. Eelmine suvi oli selle kohta hea näide, ja üle-eelmine vastupidi,” ütleb professor Rõõm.
Kliima soojeneb, aga jääaeg tuleb ikka
Ilmastikku on võimalik ennustada ka palju pikemaks ajaks. Nii ootab meid professor Rõõmu sõnul lähima 30 000 aasta jooksul ees järgmine jääaeg. “Antarktika jääs on andmed, kuidas ilmastik on eelneva 500 000 aasta jooksul muutunud, kuidas pikkade jääaegadega vahelduvad lühikesed soojaperioodid. Praegu elamegi soojaperioodil,” ütleb ta.
Ilmastikku oleks lihtsam ennustada, kui poleks inimese vahelesegamist. “Sellest kogusest C02-st ja teistest gaasidest, mis inimene on suutnud õhku paisata, on küllalt, et tekitada soojenemist,” hindab professor Rõõm. Arvamus pole laest võetud, vaid leidnud kinnitust tulevikukliima stsenaariume ilmaennustusmudelitega modelleerides.
Neis arvutustes võetakse arvesse atmosfääritingimusi ja keemilist koostist, liustike paiknemist, ookeani dünaamikat jpm. Ilmastikumudelis on esindatud nii atmo-, krüo-,bio-, hüdro- kui ka litosfäär. Loomulikult peab selline mudel hakatuseks suutma “ennustada” eelneva 100 aasta ilmastikku tagasiulatuvalt. Alles seejärel saab uurida, mis juhtub kliimaga lähema 50-100 aasta jooksul.
Isegi kui C02 õhkupaiskamist suudetakse pidurdada, jätkub soojenemine inertsist. Üldiselt prognoositakse polaaraladele kuni 3kraadist temperatuuritõusu. Eesti kui suhteliselt polaaralade lähedal asuv piirkond on soojenemisest eriti mõjutatud. “Kui nii läheb, muutub meil lumi väga haruldaseks. Lumi sajab maha, aga sulab kohe ära,” ennustab professor. “Ega see hea ei ole, külm talv on tervisele ikka parem.”
Prof. Rõõmu töörühm on hakkama saanud ka sellega, et viis viimase 40 aasta Eesti ilma andmed arvutisse. See töö näitas, et meie ilm on selle ajaga keskmiselt 1,5 kraadi soojemaks läinud.
Ilm on visklema hakanud
Kui kõik jäämassiivid ära sulavad, tõuseb maailmamere tase mitukümmend meetrit. Praegu arvatakse, et sajandi lõpuks jääb tõus alla 40 cm. “Peaksime rohkem tegelema ilmaennustusega 30 või 50 aastaks. Millised inimsugu mõjutavad võimalikud katastroofid meid ootavad? Me ei tohiks olla liiga suured optimistid.”
Ilm on läinud aktiivsemaks ja äärmusi on juurde tulnud, see kõik on seotud kliima soojenemisega. Eriti kuum suvi, metsatulekahjud, ulatuslikud põuad ja üleujutused on kõik selle märgid. Soojenemise tulemus võib olla näiteks arvatav Golfi hoovuse nõrgenemine, selle mõju kliimale ei oska veel keegi öelda.
Piisava globaalse soojenemise korral hakkab sulama ka Siberi igikelts.”Siis eraldub tohutu kogus metaani, mis omakorda võib kaasa tuua täiendava temperatuuritõusu,” ütleb professor. Ta loodab, et maavärina ja tsunami järel juhtunud õnnetus Jaapani tuumajaamas Eestit ei mõjuta, kuid kindel olla ei saa. “Kui seal ikka kõvasti keema hakkab ja radioaktiivne saaste satub jugavooludesse ja stratosfääri, siis jõuab see üle Ameerika lõpuks ka Euroopasse ja meile.” Juba on täheldatud esimesi märke sellest.
Eesti radioaktiivne foon on tema sõnul ka muidu mitu korda maailma keskmisest tugevam, sest “elame siin ju uraanirikkal diktüoneemakihil”.
Eesti on professor Rõõmu sõnul ilmaennustamises mitmest lahinaabrist kõrgelt üle tänu sellele, et EMHI sai kiiresti Euroopa riikide ühise teadus-arendusprojekti HlRLAM liikmeks. EMHI-l on Tallinnas võimas ilmaarvutuskeskus ja Eestis kaks ilmaradarit – üks Harkus ja teine Viljandimaal Sürgaveres.
Radareid hüütakse CAPPIdeks (professor hääldab seda nagu kutsika nime -”Tšappi”). Radaripilti näeb EMHI kodulehel. Professor hindab radareid kõrgelt.
“Tahtsin Peipsile kalale minna, aga EMHI ennustas, et tuleb hirmus lumesadu. Tegin radaripildi lahti, sadu oli jõudnud Hiiumaa-Saaremaa joonele ja liikus kiirusega 20-30 km/h. Arvutasin, et see jõuab Tartusse keskpäevaks ja Peipsile kella 15ks. Ja jõudsingi ilusti ära käia! Enne kui kodust välja minna, soovitan soojalt, vaadake radarit! Ei näita mitte ainult seda, kus parajasti Eesti kohal sajab, vaid ka seda, kuhupoole sadu liigub.”