Tuuleenergia toetab Liikva küla majapidamist
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea aprill 15, 2011
Harju Elu, 15.04.2011
Harku vallas Liikva külas asuv generaator suudab priske tuulega toita majapidamist ja elektrit jääb ülegi. Kuid tuulega on juba nii, et kord teda on ja siis jälle pole. Seepärast on sealne tuulikupidamine rohkem eluviis kui suurem elektritootmine.
Paljud Rannamõisa-Liikva-Kiia teel sõitjad on märganud keset põldu seisvat tuulikut. Võrreldes Eesti suurimatega on Liikva generaator aga päris väike. Tuulikuomaniku Kaido Kruusoja kinnitusel polegi see suurtoomiseks valmistatud.
“Vallas on see üks kahest tuule jõul töötavast vahelduvvoolu generaatorist. Eesmärk on korvata majapidamise elektri kulu taastuvenergia arvelt. Kõik, mis üle juhtub jääma, läheb küll võrku müügiks, kuid sellise tuulegeneraatoriga rikkaks ei saa. See-on pigem eluviis”, räägib Kruusoja.
Tuulik on ühendatud majapidamise liitumispunkti. Kui tuul on priske, saab majapidamine tarbida omatoodetud energiat.
Viletsa tuulega või vaikse ilmaga tuleb elektrit ikkagi võrgust juurde osta. Samas lisandub tootjale võrku antud reaktiivenergia maksustamine.
Praktika on näidanud, et 2/3 reaktiivenergiast tuleb hoopis majapidamisest. Seetõttu on Eesti Energia poolt esitatud igakuine elektriarve vanas rahas ligi 1000 krooni võrra suurem.
Soetas Taanist tuuliku
Millal Kruusoja tuuliku ja generaatori püsti pani? Kust mast, tiivikud ja muu vajalik pärit? Mehe sõnul algas kõik aastal 2005, kui Taanis hakati vanemaid ja eelmise põlvkonna tuulikuid välja vahetama. Nende asemele püstitati suuremad, selliseid näeb praegu Virtsu lähedal, Viru-Nigulas Tuukris ja Pakri poolsaarel.
Vana, sajakilovatise võimsusega masti ja generaatori tõi Kruusoja Eestisse. Sügisel saab selle töölepanekust kuus aastat. Taanis oli tuulik töös olnud kümme aastat.
Loomulikult tuli enne seda vahetada välja laagrid ning kontrollida üle teisedki osad. Ilma suurema remondita peaks Liikva tuulik töötama 10-15 aastat. Küll on tarvis igal aastal õlitada laagreid.
Torm pole takistus
Kuidas peab rajatis vastu marudele ning tormidele? Mehe sõnul pöörab automaatikaga töötav tuulik ennast ise päri-tuulde ja tiivik hakkab pöörlema, kui tuule kiiruseks on 3 m/s.
25 m/s maru puhul aga pidurdatakse tiivikut ning tuulik pöörab ennast tuulest välja.
“Aga ligi kuue aasta jooksul ei ole tuulik veel tormi pärast tööd lõpetanud,” teab Kruusoja. Tuuliku vundamendi konstruktsioon on ehitatud vastu pidama 50 m/s puhuvale orkaanile.
Rahvas kardab müra
Enim kardetakse tuulikute ja tuuleparkide rajamisel müra. Kuidas on lood Harku vallas? “Eestis tuulikute püstitamiseks esitatavad nõuded täna puuduvad. Peamiselt jälgitakse, et elamutes ei ulatu müra üle 40 dB. Ka ei tohi tiiviku labade liikuvad varjud ulatuda elamualadele. Liikva tuuliku müra on tootja andmetel tuuliku kõrval 100 detsibelli. See hajub arvutuslikult 250 meetri kaugusel 40 detsibelliks,” ütleb Kaido Kruusoja.
Kas tulevik kuulub tuule- ja teistele taastuvenergiatele? Või hoopis tuumajaamadele?
“Tuuleenergiat ei saa varus-tuskindluse seisukohalt vaadata eraldiseisvana. Kindlasti on tal toetava turuosalisena tulevik,” ütleb Kruusoja.
Nagu suur koer
Ka tuumajaamad on tema hinnangul varustuskindluse seisukohalt olulised. Iseasi on, kas nad peaksid paiknema Eestis.
“Mulle meeldis Taavi Veskimäe poolt hiljaaegu Äripäevas väljaöeldu: “Lisaks oskuste-kogemuste-teadmiste puudumisele tuumaenergeetika vallas on tuumajaamaga seotud teatud ebaproportsionaalsus Eesti oludesse. See on justkui võtaks väikesse korterisse hästi suure koera. Seni, kuni ta rahulikult lamab, on kõik ilus, kuid kui ta kavatseb veidi möllata, on tagajärjed traagilised,” osundab Kruusoja.
TEAVE
Tuuleenergia ja -generaatorid
• Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970ndatel, kui algas üleilmne naftakriis. Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud.
• Tuulegeneraatoreid pole otstarbekas rajada piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 m/s.
•. Eesti esimene generaator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Selle võimsus oli 150 kW.
• Eestis on mitu tuule-parki: Virtsul ja Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula/Tüükri. Rajamisel on Aseri tuulepark.