Väiketuulikud: miks neid Eestis nii vähe on?
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea aprill 21, 2011
Maaleht,Viio Aitsam. 21.04.2011
On olemas tootjad ja huvilised, kuid veel pole võimalik väikest tuulikut elektrivõrku ühendada.
Eesti suurimas, Aulepa tuulepargis töötab kuusteist kolmemegavatise võimsusega tuulikut, mis on üle saja meetri kõrged. Tuulepark suudab elektriga varustada rohkem kui 35 000 peret.
Ühe pere väiketuulikust kõneldes tuleb pilk tükk maad allapoole lasta. Kujutage ette näiteks kümne meetri kõrguse mastiga tuulikut, mille tipuvõimsus on vaid üks kilovatt.
Just niisugust väikest ehitab praegu oma mereäärse kodu keldris Eesti tuuleenergia klastri arendusjuht Criss Uudam.
Kui ta tuuliku mere äärde püsti paneb, ei saaks ta seda suurde elektrivõrku ühendada ka siis, kui see tehasest pärit oleks – Eestis pole praegu veel väikeste tuulikute ühendamiseks tehnilisi tingimusi. Iseehitatud tuulikuid tavaliselt võrguga üldse ei liideta.
Vanaema tuulisel saarel
Kuid mida annab nii väike tuulik? Kas sellise omanikuna võiksin elektriarvetega edaspidi head aega jätta?
“Ma seda ei oska ütelda, aga teie vanaema oleks tõenäoliselt saanud ainult selle tuulikuga hakkama,” ütleb Criss Uudam.
Et tänapäeval nii väikese tuuliku elektrist jätkuks, tuleks Uudami sõnul üksipulgi üle vaadata kogu oma elamise elektritarve, vajadusel vahetada välja elektripirnid, valida, millal pesumasin käima panna jne.
Teine asi, et tuuleenergia sõltub tuule olemasolust, mistõttu peab olema võimalus energiat salvestada. Kui ühekilovatise tuulikuga toime tulev vanaema elaks kusagil väikesel saarel, kuhu suur elektrivõrk ei ulatu, oleks tal tarvis seega tuuliku kõrvale salvestuspaika ehk akupanka.
Kui vanaemal on seal saarel ka naabrid, tasub koopereeruda, sest akupank on kallis, võib isegi rohkem maksta kui tuulik. Koos naabritega saaks ta tekitada energiasaare (ingliskeelne termin off-grid), kus ühte süsteemi oleks ühendatud kõikide perede tuulikud, päikesepatareid jms ning kamba peale hangitud akupank.
Võib-olla lisaks ka ajutiselt täiendavat energiat andev diiselgeneraator.
Kui vanaema elaks mandril muu inimasustuse lähedal, oleks tal teoreetiliselt kõige mõttekam oma tuulik (parem oleks 3-5 kW, mis tänapäeva elektrifitseeritud eluga rohkem klapiks) liita suure elektrivõrguga. Nii jääks akupanga hankimise kulu ära.
Elektrivõrguga liitunult käiks elu mi, et tuulerohkel ajal müüks ta oma tuuliku toodetud elektri ülejäägid suurde võrku ja tuulevaiksel ajal ostaks suurest võrgust elektrit juurde.
Seda muidugi siis, kui Eestiski juba väikesi võrku ühendada saab ja oleksid olemas toetused.
Ameerikas või Taanis
Praegu veel oleks eestlasel kasulikum oma väiketuulik püsti panna Taanis, Suurbritannias või Ameerikas, kus inimesi toetuste ja soodustustega seda tegema õhutatakse.
Näiteks Suurbritannias saab l,5kilovatise tuuliku omanik riigi toetust 39,3 eurosenti iga kilovatt-tunni elektri kohta, mida ta tuulik toodab ja pere kasutab. Kui sama inimene tuulikuenergia suurde võrku annab, kasvab toetus 42,8 eurosendini kilovatt-tunnist. Väikeste tuulikute piirides püsida aitab see, et võimsama tuuliku puhul on tariif väiksem.
Taanis on süsteem, kus riik toetab väikese tuuliku paigaldamist ja hiljem on tuuliku omanikul õigus saada iga võrku sisestatud kilovatt-tunni elektri eest võrgust üks kilovatt-tund elektrit tasuta.
Eri riikides on toetused erinevad, kuid üldine suund on, et väikeste tuulikute rajamist õhutatakse üha laiemalt. Criss Uudami järgi on üks põhjus, et taastuvenergia arendamisest huvitatud riigid on ära jaganud, kuidas just väikeste, oma majapidamises kasutatavate energiatootjate kaudu muutub energiasääst inimesele lähedaseks teemaks.
“See on võimalus, kus ka eraisik annab oma panuse riigi jätkusuutlikumasse energiasüsteemi. Oma tuuliku tõttu inimesed teadvustavad energiateemasid ja näevad energia säästmise efekti,” räägib Criss Uudam.
Kui väiketuulikutest räägitakse, peab teadma ka, et eri riikides võib väikese mõõt olla erinev. Enamasti peetakse Criss Uudami sõnul väiketuulikuks üht kodu või üht ettevõtet energiaga varustavat kuni sajakilovatist tuulikut.
Näiteks Taanis kehtib jaotus, kus kuni 6kW tuulikuid peetakse kodumajapidamiste, kuni 25kW väikeste ettevõtete või farmide tuulikuteks. Saksamaal loetakse kodudesse sobivateks kuni 30kW tuulikuid.
“Mina loeks ühe majapidamise tuulikuks kuni 20kilovatiseid. Sealt edasi on eesmärk ikkagi kommertslikum ehk kindlasti on mõeldud juba ka elektri võrku müümisele,” ütleb Uudam.
Eestis ei ole praegu väiketuuliku püstitajale ja kasutajale ühtegi toetust, kui üksikud Keskkonnainvesteeringute Keskuse abil rahastatud ettevõtmised välja arvata.
“Need on siis olnud ikkagi mõne lasteaia või energiapargi objektid. Inimeste endi kodudesse püstitatud väiketuulikute kohta pole spetsiaalselt andmeid kogutud, aga minu hinnangul võiks neid praegu meil olla ehk 30-40. Neist kahtekümmet suudaksin üles lugeda,” räägib Criss Uudam.
Peale nende kahekümne tehasetuuliku, mis enamasti 3-5kilovatised, on Criss Uuda-mi teada Eestis veel vähemalt viis iseehitatud väiketuulikut. Nende seas ka “vanemate meeste omad” – kokku pandud varasemal ajal.
“Ma ise olen kolme tuuliku ehitusel osalenud pärast seda, kui käisin eelmisel aastal sõbraga koos Šotimaal seda õppimas,” ütleb Uudam.
Šotlase Hugh Piggotti õpetuste järgi on maailma tema sõnul tõenäoliselt ehitatud tuhandeid väiketuulikuid.
Korrastavad süsteemi
Tuuleenergia assotsiatsiooni juures tegutseva tuuleenergia klastri arendusjuhina käis Criss Uudam hiljuti koos kolleegidega Saksamaal rahvusvahelisel väiketuulikute sümpoosionil, kus eri riikide esinejad rääkisid, milliseid toetussüsteeme kusagil kasutatakse ja mis plaanid kellelgi väiketuulikutega on.
Näiteks Suurbritannias, kus väiketuulikute koguvõimsus on 43 MW, loodetakse aastaks 2020 jõuda koguvõimsuseni 1300 MW.
Oma sümpoosioniettekandes pidi Criss Uudam nentima, et meie oma väiketuulikutega oleme alles tee alguses.
Et asi paremini Higuks, on tuuleenergia klaster hakanud süsteemi korrastama. Mais peaks valmima uuring, kus on analüüsitud väiketuulikute toetamise meetmeid Euroopas ja väiketuulikute tasuvust Eestis siinsete võimalike toetusskeemide korral.
Samuti tahetakse näitlikult kirjeldada väiketuuliku ehituse planeerimise protsessi, et omavalitsustel oleks ehituslubasid välja andes kindlam tunne.
“Teema on kohalikele omavalitsustele uus ja tihti ollakse nõutud, kui inimene pöördub nende poole sooviga elektri tootmiseks isiklik väiketuulik püsti panna,” ütleb Uudam.
Uuring on langenud kokku ajaga, mil Eestis on väljatöötamisel regulatsioon, mille järgi väiketuulikuidki saaks suurde elektrivõrku ühendada.
Katsetused masti otsas
Liikumisi samas suunas on veel. Alles hiljuti vilksatas ajalehtedest läbi uudis, et Arengufond on teinud seemneinvesteeringu väiketuulikute arendamise firmasse OÜ my!Wind. See 5-, 10-ja 2ki-lovatiseid tuulikuid tootma hakata sooviv osaühing on märkinud oma sihitust Saksa turule.
Koerus on AS Konesko pikemat aega välja töötanud oma väiketuulikuid. Seal tahetakse esimeses etapis juurutada 10-ja 20kilovatiste ning järgmises 2-ja 5kilovatiste tuulikute tootmine.
Konesko tuulegeneraatori-te projektijuht Alvar Hirtentreu ütleb, et praegu on käimas 10-ja 20kilovatise väiketuuliku prototüüpide testimine masti otsas. Seni Koerus tehtud testimine jätkub veel ka Saaremaal. “Tulemused on olnud positiivsed, mõneti teeme täiendusi,” räägib Hirtentreu. “Arvan, et aastavahetuseks on meie väiketuulikud müügikõlblikud.”
Kodule sobiks 3-5kW tuulik
■ 1kW väiketuulik on ikka väike, ta sobib rohkem akude laadimiseks sinna, kus elektrivõrku pole. Kui tuulikut on vaja elektriarve vähendamiseks, siis peaks ta olema vähemalt 3-5kW.
■ Väiketuulik on väga kohaspetsiifiline. Probleemiks on see, et kõik lähedal olevad objektid, puud, majad jne, tekitavad turbulentsi, panevad õhu keerlema. Seda peab arvestama masti pikkust valides. Praktikas kujuneb pikkuseks 10,12, parimal juhul 18-20 m.
■ Kui tuule kiirus on keskmiselt alla 3 m/s, siis tõenäoliselt pole mõtet sellesse paika väiketuulikut püstitada, kuna paljud tuulikud alles sellest kiirusest energiat muundama hakkavadki. Magusaimad kohad on ikkagi kuni paarkümmend kilomeetrit rannikust, mujal tuulele väga avatud paigad.
■ Enne tuuliku paigaldamist tuleks vaadata tuulte kaarti, mille leiab ka tuuleenergia assotsiatsiooni kodulehelt. Võimalusel tasub küsida infot ja kogemusi neilt, kes samas kandis on tuuliku juba püsti pannud.
■ On olemas ka väiksemale tuule kiirusele mõeldud tuulikutüüpe, mis on aga kallid.
■ Tuulikut ostes tuleb veenduda müüjafirma pädevuses. Tasub küsida võimalust külastada inimesi, kes varem samast firmast tuuliku on ostnud. Kui müüja antud andmed (võimalik energia saagikus, tasuvusaeg jne) tekitavad kahtlust, küsige nõu tuuleenergia assotsiatsioonist.
Allikas: Criss Uudam