• Eesti

Väiketuulikud: miks neid Eestis nii vähe on?

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea aprill 21, 2011

Maaleht,Viio Aitsam. 21.04.2011

On olemas tootjad ja huvilised, kuid veel pole võimalik väikest tuulikut elektrivõrku ühendada.

Eesti suurimas, Aulepa tuulepargis töötab kuusteist kolmemegavatise võimsusega tuulikut, mis on üle saja meetri kõrged. Tuulepark suudab elektriga varustada rohkem kui 35 000 peret.

Ühe pere väiketuulikust kõ­neldes tuleb pilk tükk maad al­lapoole lasta. Kujutage ette näi­teks kümne meetri kõrguse mas­tiga tuulikut, mille tipuvõimsus on vaid üks kilovatt.

Just niisugust väikest ehitab praegu oma mereäärse kodu keldris Eesti tuuleenergia klastri arendusjuht Criss Uudam.

Kui ta tuuliku mere äärde püsti paneb, ei saaks ta seda suurde elektrivõrku ühenda­da ka siis, kui see tehasest pärit oleks – Eestis pole praegu veel väikeste tuulikute ühendami­seks tehnilisi tingimusi. Iseehitatud tuulikuid tavaliselt võrgu­ga üldse ei liideta.

Vanaema tuulisel saarel

Kuid mida annab nii väike tuu­lik? Kas sellise omanikuna võik­sin elektriarvetega edaspidi head aega jätta?

“Ma seda ei oska ütelda, aga teie vanaema oleks tõenäoliselt saanud ainult selle tuulikuga hakkama,” ütleb Criss Uudam.

Et tänapäeval nii väikese tuu­liku elektrist jätkuks, tuleks Uudami sõnul üksipulgi üle vaa­data kogu oma elamise elektritarve, vajadusel vahetada välja elektripirnid, valida, millal pe­sumasin käima panna jne.

Teine asi, et tuuleenergia sõl­tub tuule olemasolust, mistõt­tu peab olema võimalus ener­giat salvestada. Kui ühekilovatise tuulikuga toime tulev vana­ema elaks kusagil väikesel saa­rel, kuhu suur elektrivõrk ei ulatu, oleks tal tarvis seega tuuliku kõrvale salvestuspaika ehk akupanka.

Kui vanaemal on seal saarel ka naabrid, tasub koopereeru­da, sest akupank on kallis, võib isegi rohkem maksta kui tuulik. Koos naabritega saaks ta teki­tada energiasaare (ingliskeelne termin off-grid), kus ühte süs­teemi oleks ühendatud kõikide perede tuulikud, päikesepata­reid jms ning kamba peale han­gitud akupank.

Võib-olla lisaks ka ajutiselt täiendavat energiat andev diiselgeneraator.

Kui vanaema elaks mand­ril muu inimasustuse lähedal, oleks tal teoreetiliselt kõige mõt­tekam oma tuulik (parem oleks 3-5 kW, mis tänapäeva elektri­fitseeritud eluga rohkem kla­piks) liita suure elektrivõrguga. Nii jääks akupanga hankimise kulu ära.

Elektrivõrguga liitunult käiks elu mi, et tuulerohkel ajal müüks ta oma tuuliku toodetud elektri ülejäägid suurde võrku ja tuule­vaiksel ajal ostaks suurest võr­gust elektrit juurde.

Seda muidugi siis, kui Eestiski juba väikesi võrku ühendada saab ja oleksid olemas toetused.

Ameerikas või Taanis

Praegu veel oleks eestlasel ka­sulikum oma väiketuulik püs­ti panna Taanis, Suurbritannias või Ameerikas, kus inimesi toe­tuste ja soodustustega seda te­gema õhutatakse.

Näiteks Suurbritannias saab l,5kilovatise tuuliku omanik riigi toetust 39,3 eurosenti iga kilovatt-tunni elektri kohta, mida ta tuulik toodab ja pere kasutab. Kui sama inimene tuulikuenergia suurde võrku annab, kasvab toetus 42,8 eurosendini kilovatt-tunnist. Väi­keste tuulikute piirides püsida ai­tab see, et võimsama tuuliku pu­hul on tariif väiksem.

Taanis on süsteem, kus riik toetab väikese tuuliku paigalda­mist ja hiljem on tuuliku omani­kul õigus saada iga võrku sises­tatud kilovatt-tunni elektri eest võrgust üks kilovatt-tund elekt­rit tasuta.

Eri riikides on toetused eri­nevad, kuid üldine suund on, et väikeste tuulikute rajamist õhu­tatakse üha laiemalt. Criss Uudami järgi on üks põhjus, et taastuvenergia arendamisest huvita­tud riigid on ära jaganud, kuidas just väikeste, oma majapidami­ses kasutatavate energiatootjate kaudu muutub energiasääst ini­mesele lähedaseks teemaks.

“See on võimalus, kus ka era­isik annab oma panuse riigi jät­kusuutlikumasse energiasüstee­mi. Oma tuuliku tõttu inimesed teadvustavad energiateemasid ja näevad energia säästmise efekti,” räägib Criss Uudam.

Kui väiketuulikutest räägitak­se, peab teadma ka, et eri riiki­des võib väikese mõõt olla eri­nev. Enamasti peetakse Criss Uudami sõnul väiketuulikuks üht kodu või üht ettevõtet energiaga varustavat kuni sajakilovatist tuulikut.

Näiteks Taanis kehtib jaotus, kus kuni 6kW tuulikuid pee­takse kodumajapidamiste, kuni 25kW väikeste ettevõtete või farmide tuulikuteks. Saksamaal loetakse kodudesse sobivateks kuni 30kW tuulikuid.

“Mina loeks ühe majapidami­se tuulikuks kuni 20kilovatiseid. Sealt edasi on eesmärk ikkagi kommertslikum ehk kindlasti on mõeldud juba ka elektri võrku müümisele,” ütleb Uudam.

Eestis ei ole praegu väiketuuliku püstitajale ja kasutajale üh­tegi toetust, kui üksikud Keskkonnainvesteeringute Kesku­se abil rahastatud ettevõtmised välja arvata.

“Need on siis olnud ikkagi mõne lasteaia või energiapargi objektid. Inimeste endi kodu­desse püstitatud väiketuulikute kohta pole spetsiaalselt and­meid kogutud, aga minu hinnangul võiks neid praegu meil olla ehk 30-40. Neist kahteküm­met suudaksin üles lugeda,” rää­gib Criss Uudam.

Peale nende kahekümne tehasetuuliku, mis enamasti 3-5kilovatised, on Criss Uuda-mi teada Eestis veel vähemalt viis iseehitatud väiketuulikut. Nende seas ka “vanemate mees­te omad” – kokku pandud varasemal ajal.

“Ma ise olen kolme tuuliku ehitusel osalenud pärast seda, kui käisin eelmisel aastal sõb­raga koos Šotimaal seda õppi­mas,” ütleb Uudam.

Šotlase Hugh Piggotti õpetus­te järgi on maailma tema sõnul tõenäoliselt ehitatud tuhandeid väiketuulikuid.

Korrastavad süsteemi

Tuuleenergia assotsiatsiooni juures tegutseva tuuleenergia klastri arendusjuhina käis Criss Uudam hiljuti koos kolleegide­ga Saksamaal rahvusvahelisel väiketuulikute sümpoosionil, kus eri riikide esinejad rääkisid, milliseid toetussüsteeme kusagil kasutatakse ja mis plaanid kel­lelgi väiketuulikutega on.

Näiteks Suurbritannias, kus väiketuulikute koguvõimsus on 43 MW, loodetakse aastaks 2020 jõuda koguvõimsuseni 1300 MW.

Oma sümpoosioniettekandes pidi Criss Uudam nentima, et meie oma väiketuulikutega ole­me alles tee alguses.

Et asi paremini Higuks, on tuu­leenergia klaster hakanud süs­teemi korrastama. Mais peaks valmima uuring, kus on analüü­situd väiketuulikute toetamise meetmeid Euroopas ja väiketuu­likute tasuvust Eestis siinsete või­malike toetusskeemide korral.

Samuti tahetakse näitlikult kirjeldada väiketuuliku ehituse planeerimise protsessi, et oma­valitsustel oleks ehituslubasid välja andes kindlam tunne.

“Teema on kohalikele omava­litsustele uus ja tihti ollakse nõu­tud, kui inimene pöördub nende poole sooviga elektri tootmiseks isiklik väiketuulik püsti panna,” ütleb Uudam.

Uuring on langenud kokku ajaga, mil Eestis on väljatööta­misel regulatsioon, mille järgi väiketuulikuidki saaks suurde elektrivõrku ühendada.

Katsetused masti otsas

Liikumisi samas suunas on veel. Alles hiljuti vilksatas ajalehtedest läbi uudis, et Arengufond on tei­nud seemneinvesteeringu väike­tuulikute arendamise firmasse OÜ my!Wind. See 5-, 10-ja 2ki-lovatiseid tuulikuid tootma haka­ta sooviv osaühing on märkinud oma sihitust Saksa turule.

Koerus on AS Konesko pike­mat aega välja töötanud oma väiketuulikuid. Seal tahetakse esimeses etapis juurutada 10-ja 20kilovatiste ning järgmises 2-ja 5kilovatiste tuulikute tootmine.

Konesko tuulegeneraatori-te projektijuht Alvar Hirtentreu ütleb, et praegu on käimas 10-ja 20kilovatise väiketuuliku pro­totüüpide testimine masti otsas. Seni Koerus tehtud testimine jätkub veel ka Saaremaal. “Tu­lemused on olnud positiivsed, mõneti teeme täiendusi,” räägib Hirtentreu. “Arvan, et aastava­hetuseks on meie väiketuulikud müügikõlblikud.”

Kodule sobiks 3-5kW tuulik

■ 1kW väiketuulik on ikka väike, ta sobib rohkem akude laadimiseks sinna, kus elektrivõrku pole. Kui tuulikut on vaja elektriarve vähendamiseks, siis peaks ta olema vähemalt 3-5kW.

■ Väiketuulik on väga kohaspetsiifiline. Probleemiks on see, et kõik lähedal ole­vad objektid, puud, majad jne, tekitavad turbulentsi, panevad õhu keerlema. Seda peab arvestama masti pikkust valides. Praktikas kujuneb pikkuseks 10,12, parimal juhul 18-20 m.

■ Kui tuule kiirus on keskmi­selt alla 3 m/s, siis tõenäoli­selt pole mõtet sellesse paika väiketuulikut püstitada, kuna paljud tuulikud alles sellest kiirusest energiat muundama hakkavadki. Magusaimad kohad on ikkagi kuni paarkümmend kilomeetrit rannikust, mujal tuulele väga avatud paigad.

■ Enne tuuliku paigaldamist tuleks vaadata tuulte kaarti, mille leiab ka tuuleenergia assotsiatsiooni kodulehelt. Võimalusel tasub küsida infot ja kogemusi neilt, kes samas kandis on tuuliku juba püsti pannud.

■ On olemas ka väiksemale tuule kiirusele mõeldud tuulikutüüpe, mis on aga kallid.

■ Tuulikut ostes tuleb veen­duda müüjafirma pädevu­ses. Tasub küsida võimalust külastada inimesi, kes va­rem samast firmast tuuliku on ostnud. Kui müüja antud andmed (võimalik energia saagikus, tasuvusaeg jne) tekitavad kahtlust, küsige nõu tuuleenergia assotsiat­sioonist.

Allikas: Criss Uudam

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes