Vormsilased hakkavad endale ise elektrit tootma
Eesti uudised - etea aprill 19, 2011
ERR uudised, 19.04.2011
Vormsi saar, kus elab aastaringselt umbes kakssada inimest, loodab mõne aastaga saada energiamajanduslikult iseseisvaks.
Vormsi vallavanema Urmas Pau sõnul saavutatakse see kolmetasandilise energiavõrguga. Esiteks saavad inimesed elektrit toota kodus – kes paneb üles tuuliku, kes päikesepaneeli, kes mõlemad. Teiseks tuleb Vormsile koostootmisjaam, mis ehitatakse üles energiaühistu põhimõttel.
Kolmandaks jääb endiselt alles ka Fortumi kaabel, mille kaudu jõuab elekter saarele ka praegu. “Me ei suuda võib olla kogu oma energiavajadust ise ära katta. Teoreetiliselt on aga võimalik /…/, et teatud hetkel ei tulegi saarele [läbi kaabli] energiat ning kõik inimesed kokku suudavad oma vajadused ise ära katta,” kinnitas vallavanem.
Need plaanid peaks saama teoks saama “Smart Vormsi” projekti raames, mida toetavad mitmed ettevõtted ja riik. Projekti eesmärk on teha Vormsist demokeskkond, mida hiljem eksportida.
Vormsi vallavanema sõnul on plaanid tehtud nii, et inimeste elektriarved ei kasvaks. Koju paigutatud tuuliku või päikesepaneeli jaoks peaks inimene saama toetust. Koostootmise eest peavad inimesed maksma, kuid koosotootmisjaamu toetab riik ka üldiselt.
“Nii et kui see ei pea hakkama oma investeeringut tagasi teenima, võibki lõpphind kujuneda senise võrguhinnaga võrreldes odavamaks,” rääkis Pau.
Lisaks tootmisele muutub aga märkimisväärselt ka tarbimine. Elanikud saavad endale “targad mõõdikud”, mille abil saavad kõik inimesed oma energiatarbimist jälgida – kui palju kulutatakse enda toodetud või kaabliga saarele toodud energiat.
Samuti saavad vormsilased endale “targad kodumasinad”, mis reguleerivad oma energiatarbimist ajale, kui see on odavam. “Paned oma pesumasina valmis ning voolumõõtja lülitab ta võrku hetkel, kui tuul on nii kõva, et kodutiivik annab selle äratoitmiseks piisavalt elektrit,” selgitas Pau.
“Kogu maailmas on trend sinnapoole, et energiat tarbitakse üha enam. Meil ei õnnestu ilmselt tarbimist vähendada, kuid ka see, kui me ei kasvata oma tarbimist, on samm edasi,” lisas vallavanem.
Saarel liikumiseks võetakse kasutusele elektriautod ja -mopeedid, mis saavad Pau kinnitusel laetud tuule- ja päikeseenergiaga. “Ja isegi kui see energia tuleb ikkagi Fortumist, vähendame me naftatarbimist,” sõnas Pau.
Avalikest teenustest, mis “nutika saare” projekti raames paremaks muutuvad, on olulisim internet. Urmas Pau sõnul on kehv netiühendus olnud üks peapõhjuseid, miks saarel elab aastaringi vaid ligi kakssada elanikku, kuigi registreeritud on neid nelisada.
Kiire internet võib tulevikus tuua saarele otseülekanded näiteks Tallinnas või ka Londonis toimuvatest kontserditest. Samuti muutub vallavanema kinnitusel lihtsamaks omavalitsuse ja riigi e-suhtlus ning saarel alustab tööd perearst, kes on olnud ise aktiivne e-teenuste arendaja. “See tähendab uut moodi suhtlemist eriarstidega ning erinevaid uudseid tehnoloogiaid – näiteks saab veresuhkru taset mõõta verd võtmata,” rääkis Pau.
Vormsi üks põhilisi sissetulekuallikaid on turism ning ka see valdkond peaks saama uued võimalused. “Kindlasti tuleb e-giid, elektroonilised turismiinfo punktid üle saare ja lahendused nutitelefonidele,” rääkis ta.
“Ehk siis, sõidad praamiga saarele, rendid omale sadamast elektriauto, annad e-giidile teada, millise sõiduvahendiga liikled ja kui palju on aega ning see koostab marsruudi, kuhu minna,” kirjeldas Pau.
Vallavanema sõnul on kohalikud elanikud harjunud eraldatuses elama ning ei taha, et nende elukohast saaks läbisõiduhoov, kuid sellele vaatamata ei ole keegi projekti kritiseerinud.
“Kogu selle projekti mõte ongi tegelikult parandada kohaliku kogukonna elukeskkonda ilma, et see oluliselt muutuks – meie rannarootsi tausta sidumine moodsa tehnikaga,” rääkis Pau.
Samuti on tema sõnul saarel praegu väga palju ruumi. “Kui me vaatame maailma, siis sama suur saar kui Vormsi sõtab vastu kordades rohkem turiste kui meie,” sõnas vallavanem.
Pau sõnul ongi üks eesmärke tuua saarele ka uusi elanikke ning rohkem turiste. Tema sõnul võiks saarel aastaringselt elavate inimeste arv tõusta järgnevate aastatega ümbes saja võrra kolmesajani.
“Elanikke mahuks Vormsile ikka julgelt viis korda rohkem, ilma et nad üksteist segama hakkaksid. Ruumi meil on,” sõnas ta.
Kõik plaanid on praegu siiski veel ainult ideed, mis peaks konkreetsemalt paberile saama mai keskpaigaks. Selleks ajaks on ka selge, kui palju need maksma lähevad ning kust täpsemalt tuleb raha.
Seni on teada vaid suurusjärk – kolme kuni viie aasta seitse kuni kümme miljonit eurot. Pau sõnul on selge, et Vormsil endal sellisteks investeeringuteks raha pole ning raha tuleb ettevõtetelt ja riigilt.
Idee algatanud Net Group OÜ juhi Priit Kongo sõnul on maailmas teadaolevalt kaks sarnast lahendust – Bornholmi saar Taanis ja Jeju Lõuna-Koreas.
“Mõlemad on väga hästi töötavad kontseptsioonid, kusjuures Jejul juurutatud lahendusi on müüdud erinevatele riikidele, sh Kanadale. Meie ideekontseptsioon baseerub energiaefektiivsete ehitus- ja IT-lahenduste kasutamisel. Samuti nutikatel avalikel teenustel ja elanike teadlikkuse tõstmisel,” ütles Kongo.
Projekti meeskonda kuuluvad ettevõtluse arendamise sihtasutus, Tallinna tehnikaülikool, majandusministeerium, Eesti IKT ekspordiklaster, Eesti ECO klaster, Eesti tuuleenergia klaster, Vormsi vald, jäätmekäitlejate liit, NetGroup, Fortum Elekter ja Ragn Sells.
Vormsi saar:
- Vormsi on 93 ruutkilomeetri suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Vormsi on suuruselt neljas saar Eestis.
- Saarele saab sõita praamiga – Rohuküla sadamast Vormsile Sviby sadamasse. Laevapileteid saab osta ainult sularaha eest.
- Vormsil ei ole bensiinijaama ega sularahaautomaati.
- Vormsil on üks kauplus – Hullo külas ning seal saab maksta ka kaardiga.
- Saarel on ka postkontor, mis asub Hullo külas, vallamajas.
- Vormsil sõidab graafiku alusel liinibuss.
- Saarel on suvekuudel avatud kõrts – Krog14, Hullo küla servas.
Oliver Kahu